httpv://www.youtube.com/watch?v=egH4lGDvMCE
Mõttekojal Praxis valmis IKT Demokeskuse tellimusel analüüs, kus hinnati Eesti positsiooni tugevusi ja nõrkusi kahes maailma juhtivas IKT indeksis. Analüüsist selgub, et kuigi indeksid on maailmas laialt tunnustatud, on nende metoodikas palju ebatäpsusi, mis mõjutavad ka Eesti positsiooni.
Analüüsis hinnati Maailma Majandusfoorumi ja ÜRO e-valitsuse arengu indekseid ning anti soovitusi, mida on vajalik teha selleks, et Eesti positsiooni vaatlusalustes võrdlushinnangutes parandada.
„Riigi võimekus ja usaldusväärsus sõltub suuresti sellest, kuivõrd suudab riik kasutada info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiast (IKT) tulenevaid tehnoloogilisi võimalusi majanduse ja ühiskonna arendamiseks,“ selgitab analüüsi juht, Praxise hindamisekspert Katrin Pihor. „Riigi vastavat võimekust kajastav eksperthinnang mõjutab seejuures oluliselt riigi atraktiivsust välisturgudel nii eksportöörina kui investeeringute sihtriigina,“ lisab Pihor.
„Paraku ei kajastu Eesti senine panus IKT arendusse piisavalt Eesti positsioonis maailma juhtivates IKT kasutamist hindavates indeksites,“ märgib Pihor ja lisab, et pigem on olukord vastupidi – Eesti koht näiteks Maailma Majandusfoorumi e-valmiduse indeksis on viimastel aastatel isegi mõnevõrra langenud.
Analüüsist selgus, et indeksiga seonduvad probleemid jagunevad kaheks: esiteks mõjutavad tulemusi indeksi metoodikast tulenevad tegurid ja teiseks Eesti IKT arenguvajadusi puudutavad tegurid. Esimese puhul on indeksikomponendi madal väärtus tingitud indeksi metoodika eripäradest ning Eestil ei ole oma IKT arendustegevusega võimalik komponendi väärtust otseselt mõjutada.
Eesti IKT Demokeskuse tegevjuht Indrek Vimbergi sõnul mõjutavad rahvusvahelised e-indsekid usaldust riigi ja ettevõtete osas. „Meie tõene positsioneerimine e-teenuste turul on olulise tähtsusega Eesti IT-sektori ettevõtete jaoks. Ekspordil välisriikidesse, lisab Eesti infoühiskonna edulugu firmadele usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust, mis näiteks avalikku sektorisse müügil on eriti kriitilise tähtsusega ning sellest oleneb meie võimekus ennast välisriikides edukalt pakkuda,“ selgitab Vimberg.
Osade indeksite koostamisel küsitakse tagasiside otse Eesti ettevõtjatelt. „On äärmiselt oluline, et küsitluste valimitesse sattunud Eesti ettevõtjad teaksid, milline mõju nende arvamusel indeksi koostamisse on,“ toonitab Vimberg ja lisab, et küsitluses osalejad peaksid suhtuma vastamisse ja vastustesse täie tõsidusega ning olema seal juures objektiivsed.
Analüüsi autorid soovitavad aktiivsemalt informeerida ka rahvusvaheliste indeksite koostajaid Eesti eripäradest ning alustada IKT seiresüsteemi väljaarendamist Eesti siseselt. „Nii oleks võimalik luua baas Eesti e-arengu hindamiseks, mille käigus omandatud kogemuse alusel saaks teha argumenteeritud ettepanekuid ka ülemaailmsete indeksite koostajatele,“ rõhutab Pihor.
Selliste indikaatorite väljaarendamiseks, lisaks ka indeksite koostajatega koostöö korraldamiseks ja sisuliste arenguvajaduste lahendamiseks on IKT sektori ja riigiasutuste esindajate vahel kokku lepitud ühise tegevuskava koostamine. Selle valmistab ette ja elluviimist jälgib juhtrühm, mida juhib Riigikantselei strateegiabüroo infoühiskonna nõunik Siim Sikkut. „Tahame, et Eesti koht rahvusvaheliselt jälgitavas indeksites kajastaks meie e-Eesti seniseid saavutusi paremini – ja teisalt tahame oma puudustega tegeledes uute saavutusteni jõuda infoühiskonna arengus,“ ütles Sikkut.
IKT Demokeskuse tellitud analüüsitöös “Eesti positsiooni kujunemise analüüs juhtivates IKT ja e-riigi indeksites“ analüüsiti indeksite koostamise metoodilisi tagamaid ja anti poliitikasoovitusi tagamaks Eesti IKT sektori arengu parem kajastamine vaatlusalustes indeksites. Aruanne on kättesaadav siit.