Autori Toimetas: Lauri Kreutzwald postitused

I call myself a graphic designer first and foremost, if only to impress the girls, yet I have skills and passions in many areas of computing, internet, programming, design, usability and troubleshooting. Okay, I lied a little. I'm not passionate about troubleshooting but I seem to have a mind that's tuned to that sort of thing. The bit about impressing girls is true though. It happened once...
Pressiteated

Uus ID-kaardi rakendus DigiDoc 4 jõuab arvutitesse

 Nädala jooksul jõuab kõikide inimeste arvutitesse ID-kaardi uus rakendus DigiDoc4 Klient, milles saab teha kõiki ID-kaardiga seotud toiminguid – anda digiallkirja, krüpteerida dokumente ning vahetada PIN-koode. 

Uue rakenduse saamiseks tuleb nõustuda arvuti pakutava uuendusega. Kui arvuti nädala jooksul tarkvara uuendamist ei paku, saab selle alla laadida veebilehelt  https://installer.id.ee/. Mac OS Xi kasutajad leiavad rakenduse DigiDoc4 Klient App Store’ist.

Sujuvama ülemineku jaoks jääb esialgu arvutitesse alles ka senine rakendus DigiDoc 3, kuid tarkvara peamine versioon on edaspidi DigiDoc 4. See tähendab, et digitaalselt allkirjastatud dokumendid avanevad automaatselt uues rakenduses. DigiDoc 4 avaneb ka siis, kui dokumendil parema hiireklahviga klõpsata ja valida digiallkirjastamine. Vana rakenduse kasutamiseks tuleb käivitada DigiDoc 3 ja avada dokumendid selles rakenduses.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eID osakonna tootejuht Tõnis Reimo soovitab uuele ID-kaardi rakendusele üle minna hiljemalt aasta lõpuks. “DigiDoc 3 me enam ei uuenda, vaid keskendume nüüdsest DigiDoc 4 täiendamisele. Alates 1. jaanuarist 2019 ei saa DigiDoc 3-ga dokumente allkirjastada ja segaduste vältimiseks kaob DigiDoc 3 arvutitest ID-kaardi rakenduse järgmise uuendusega,“ selgitas Reimo.

DigiDoc 4-s on muudetud kasutajaliidese disaini ja uuendatud kasutusloogikat. Rakendus on tänapäevasema ülesehitusega ja seda on hõlpsam kasutada. Kui seni oli põhifunktsioonide jaoks kolm eraldi rakendust – ID-kaardi haldusvahend, allkirjastamiseks DigiDoc3 Klient ja krüpteerimiseks DigiDoc Krüpto, siis  nüüd saab kõiki toiminguid teha ühes kasutajaliideses. Täpsem muudatuste loetelu on üleval veebilehel https://id.ee/index.php?id=33993.

„Ootame ID-kaardi rakenduse veelgi paremaks muutmiseks kõigi kasutajate ettepanekuid ja tagasisidet. Näiteks oleme juba teada saanud, et vaegnägijate jaoks tuleb DigiDoc 4 järgmiste uuenduste käigus kasutajasõbralikumaks muuta,“ ütles Reimo. Tagasiside on oodatud aadressile https://www.ria.ee/limesurvey/index.php/181529

ID-kaardi tarkvara ja kasutamise kohta leiab infot veebilehelt www.id.ee. ID-kaardi abiliini number on 666 8888 ja kõnedele vastatakse tööpäeviti kell 8–19.

DigiDoc klienttarkvara on kasutusel ligikaudu 600 000 arvutis, igal kuul antakse tarkvara abil üle poole miljoni digiallkirja.

Uus ID-kaardi tarkvara töötab järgmistes operatsioonisüsteemides:

  • Windows: 7 SP1 (32bit ja 64bit), 8.1 (32bit ja 64bit), 10 (32bit ja 64bit)
  • Mac OS X: 10.11, 10.12, 10.13 (ainult Intel)
  • Ubuntu: 16.04 (LTS) 32bit ja 64bit, 18.04 (LTS) 64bit
  • Windows Server: 2008 R2; 2012; 2016

Tarkvara töötab järgmiste veebilehitsejatega:

  • Windows: Internet Explorer, Microsoft Edge, Mozilla Firefox, Google Chrome
  • Mac OS X: Mozilla Firefox, Google Chrome, Safari
  • Linux: Mozilla Firefox, Google Chrome

 

Pressiteated

Eesti ettevõtted investeerivad enam seadmetesse, mitte inimestesse

Arenguseire Keskuse tellitud uuringust selgub, et kriisijärgsetel aastatel on tootmise efektiivsuse kasv Eestis aeglustunud. Võrreldes Põhjamaadega iseloomustab Eestit üleinvesteerimine seadmetesse ja alainvesteerimine inimestesse ning teadus- ja arendustegevusse.

Eestis on tootlikkuse kasv aeglustunud ning aastatel 2009–2016 oli see vaid 2%, mis on oluliselt vähem kui aastatel 2001–2007, mil see ulatus 6%-ni. Langustrend on märgatav ka võrreldes teiste Euroopa riikidega, kriisijärgsel perioodil on oma tootlikkust enam kui Eesti kasvatanud näiteks Leedu, Iirimaa, Ungari, Türgi, Slovakkia, Bulgaaria, Poola ja Rumeenia. 2016. aastal moodustas Eesti SKT elaniku kohta 75% Euroopa Liidu riikide keskmisest, kuid Eesti tööjõu tunnitootlikkus moodustas vaid 63% Euroopa Liidu keskmisest.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt prof. Kadri Männasoo juhendamisel läbiviidud uuringust selgub, et Eesti ettevõtted eristuvad teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtetest suure seadmete investeeringute osakaalu ning väikese inimeste koolitamise, juhtimisprotsesside arendamise, arvutitarkvara ning teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaalu poolest.

„Eesti ettevõtete investeeringutest 69% läheb masinatele, seadmetele, maale ja ehitistele ning innovatsiooni toetavad immateriaalse põhivara investeeringud moodustavad alla kolmandiku,“ tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell, kes juhib tootlikkuse uurimisprojekti. Kõrge tootlikkusega Lääne-Euroopa riigid investeerivad suurel määral just immateriaalsetesse varadesse, näiteks 2016. aastal oli nende osakaal Hollandis 41%, Taanis 42% ja Soomes 37%.

Investeeringutel on tootlikkusele erinev mõju, toovad teadlased välja. „Majandusarengu varasemas etapis ajendavad kasvu investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiasse, kuid järgnevas etapis on kasvuveduriks inimeste teadmised ja oskused. Kõrgeimates arengufaasides tõukub kasv aga hoopis teadus- ja arendustegevusel põhinevast innovatsioonist,“ selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.

Uuringu autorid pakuvad välja unikaalse ettevõtete väärtusloome arengumudeli liikumaks kõrgematele astmetele rahvusvahelistes väärtusahelates. Mida kõrgem on ettevõtte positsioon väärtusahelas, seda pikemaajalist ning mitmekesisemat rahastamismudelit eeldab ärimudel.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusprofessor Kadri Männasoo tõi välja, et Eesti jaoks on esmatähtis väärtusloome kasv läbi järjekindlate investeeringute tarka majandusse ja ühiskonda. „Kui Eesti möödus senistest konkurentidest kiirete käiguvahetuste ja osavate manöövritega, siis meist kaugel eesolevate liidrite püüdmiseks tuleb hoida siht sirge ning kiirus järele jõudmiseks piisav, kuid stabiilne,“ rõhutas ta.

Eesti ettevõtted küll jälgivad tootlikkust, kuid ei pea tootlikkuse kasvu esmatähtsaks, selgus uuringust. „Keskendutakse olemasolevate klientide vajadustele ning laiem vaade tänastele ja tulevastele turgudele on tagaplaanil. Investeerimismustrites domineerivad kapitalimahukad põhivarainvesteeringud, mida algatatakse keskastme juhtide tasandilt. Innovatsioonis on rõhk protsessiinnovatsioonil, kuid ka kliendikesksel tooteinnovatsioonil,“ tõi Männasoo välja. Juhtumiuuringu raames selgus, et kuigi töötajaid tuuakse esile ärimudeli olulise komponendina, siis valdav on käsitlus, kus inimest nähakse tööjõu rollis ühe tootmissisendina olemasolevas tootmisprotsessis, mitte teadmiste ja kompetentside kandjana.

Üleinvesteerimist materiaalsesse põhivarasse võib võimendada ka maksusüsteem, mis soosib kapitaliinvesteeringuid ning kehtestab täiendavaid koormisi inimressursile, näiteks kõrgete tööjõumaksudena, või ei soosi teadus- ja arendustegevust.

Arenguseire Keskus on läbi viimas tootlikkuse arengutele keskenduvat uurimisprojekti, mille eesmärgiks on hinnata lisaväärtuse kasvu perspektiive ning uurida, millised on võimalikud tootlikkuse kasvu allikad järgmisel 10–15 aastal. Arenguseire Keskuse tellitud uuringu “Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni?” autorid on Kadri Männasoo, Mait Rungi, Heili Hein, Aaro Hazak ja Helery Tasane Tallinna Tehnikaülikoolist. Tootlikkuse uurimisprojekt valmib selle aasta sügisel.

Uuringu aruande täisteksti ja kokkuvõttega saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tootlikkuse-uurimisprojekt/

Pressiteated

MKM paneb ELMO kiirlaadimisvõrgustiku enampakkumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) paneb avalikule enampakkumisele Eesti Elektromobiilsuse Programmi (ELMO) kiirlaadimistaristu. Taristus on 168 laadimisseadet ja sellega koos müüakse ELMO veebidomeen ning kaubamärgi kasutamisõigus.

Lisaks antakse uuele omanikule teenuse jätkamise hõlbustamiseks kaasa ka senise kliendibaasi kontaktid ja teenuse kasutusstatistika. Samuti saab uus omanik oma kasutusse haldussüsteemi, mida saab kasutada kiirlaadimistaristu juhtimiseks ja haldamiseks.

Laadimisvõrgu loomise eesmärk oli tagada elektriautode liikumiskindlus ja võimaldada sõidukit kõikjal Eestis laadida. ELMO teenusega soovitakse ka suurendada taastuvenergia kasutust Eesti transpordis.

Laadimistaristu ostuga kaasneb uuel teenusepakkujal kohustus tagada selle terviklik toimimine ning vastavus Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi õigusaktidega vähemalt viie aasta jooksul. Hanke tingimused on leitavad MKM kodulehelt.

ELMO on Eesti valitsuse ja Mitsubishi Corporationi koostöös käivitatud programm energiatõhusate ja keskkonnasäästlike elektriautode ja laetavate hübriidide kasutusele võtmise toetamiseks. Programmi viisid ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ja SA KredEx.

Pressiteated

Pühapäeval muutub ID-kaardi abiliini number

1. juulil hakkab ID-kaardi kasutajatuge pakkuma aktsiaselts Tieto Estonia. Abiliini uus number on 666 8888 ja helistamisel kehtib tavapärane lauatelefonile helistamise hind. Kõnedele vastatakse tööpäeviti kella 8–19ni.

 

Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja Andrus Kaarelsoni sõnul on ID-kaardi peamine info- ja abikanal veebileht www.id.ee. Sealt leiab lahendused ID-tarkvara ja ID-kaardi elektroonilisel kasutamisel tekkivatele muredele.

„Oleme alustanud ettevalmistusi id.ee veebikeskkonna põhjalikuks uuendamiseks, et sealt oleks lihtsam abi leida. Plaanime lisada ka veebivestluse võimaluse, et saaksime inimestele operatiivselt abi pakkuda. Veebikeskkond uueneb järgmisel aastal,“ ütles Kaarelson.

Seni pakkus kasutajatuge AS SK ID Solutions, kes väljastab ID-kaardi sertifikaate. „Neil on kohustus võimaldada sertifikaatide peatamist ööpäev läbi ning ID-kaardi kasutajatugi oli liidetud sertifikaatide peatamiseks mõeldud telefoninumbriga. Senine kogemus näitab, et 80 protsenti kõnedest tehakse abiliinile ajavahemikus 8–19. Öiseid ID-kaardi kasutajaid, kes muredega helistavad, on väga vähe ning seetõttu ei ole eraldiseisva abiliini ööpäev läbi töös hoidmine otstarbekas. Loodame ID-kaardi kasutajate mõistvale suhtumisele,“ selgitas Kaarelson.

ID-kaardi sertifikaatide peatamiseks tuleb helistada numbril 677 3377 või lühinumbril 1777. Paarikuise üleminekuperioodi jooksul jõuavad nendele numbritele tehtud kõned veel ID-kaardi abikeskusesse. Edaspidi saab neil numbritel helistades ainult ID-kaardi sertifikaate peatada.

Kasutajatoe uus lepingupartner Tieto Estonia AS on aastaid pakkunud tehnilist kasutajatuge Eesti ja Skandinaavia suurklientidele. Tieto Estonia tegevjuhi Anneli Heinsoo sõnul on ettevõtte meeskond rahvusvaheline, mitmekeelne ja kogenud. „Mul on väga hea meel, et Tieto Estonia saab anda oma panuse Eesti ID-kaardi arengusse,“ ütles Heinsoo.

Pressiteated

Eesti aukonsulid külastasid täna Saaremaa suurimat elektroonikatööstust

Eesti aukonsulite delegatsioon külastas täna Saaremaa suurimat elektroonikatööstust Incap, kus külalistele tutvustati tehast ja väikese Eesti võimekust toota maailmatasemel elektroonikakomponente.

 

Eesti Välisministeeriumi korraldusel toimuva traditsioonilise aukonsulite konverentsi raames Saaremaad külastanud delegatsioonile näitas Incap oma tootmist ning kirjeldas eesolevaid ekspordiplaane. “Meil oli au võõrustada kõrgeid külalisi. Oleme huvitatud koostööst erinevate elektroonikatööstuse ettevõtete ja ka teiste tööstussuundadega, et leida võimalusi, kuidas toodangule lisaväärtust anda. Seega kontaktid teiste riikide esindajatega on meile väga väärtuslikud,” viitas Incapi tegevjuht Otto Pukk. Tema sõnul on Eesti väiksus ja lähedus ideaalne kooslus, millega pakkuda lähiriikidele kiireid, kvaliteetseid ja konkurentsivõimelisi lahendusi.

“Kindlasti arendame edasi ka oma tootmisvõimekust ja paindlikke lahendusi klientidele – see on meie jaoks pidev töö selleks, et püsida ka tulevikus konkurentsis,” rääkis tegevjuht. Tema sõnul on paljud Eesti väliskapitalil rajatud tööstused lihtsalt tootmisüksused, kus suur osa ärist – tootearendus, müük, ostupool – tehakse Eestist väljaspool. Pukk lisas, et täna ei ole Eesti palgatase enam oluliselt madalam kui mujal Euroopas ja väärt tööandjaks ning partneriks tõusevad nüüd need tööstused, kes tegutsevad võimalikult iseseisvalt.

Kuigi Otto Puki sõnul on Incapi näol tegemist Soome börsiettevõttega, on elektroonikatööstuse Eesti üksusel kontroll oma äritegevuse üle. “Meie klientidel ja partneritel on võimalik suhelda otse otsustajatega siinsamas kohapeal ja seepärast on uute kontaktide loomine väga oluline osa meie tööst.”

Sel teisipäeval algas Tallinnas traditsiooniline Eesti aukonsulite konverents, mis tõi kokku 128 Eesti aukonsulit üle maailma. Konverentsi raames külastasid mitmed aukonsulid ka Saaremaad, kohtudes kohalike ettevõtetega. Kohtumiste eesmärgiks on toetada ettevõtjate ekspordipüüdlusi, tulenevalt aukonsulite rollist ka Eesti majandussuhete edendamisel ning Eesti tutvustamisega maailmas.

Aukonsulite konverents sai teoks koostöös Eesti Välisministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Saaremaa vallaga.

Incap on Soome päritolu rahvusvaheline elektroonikaseadmete tootja, mis pakub uusima tehnoloogia abil toodetud kvaliteetseid elektroonikaseadmete lahendusi. Incapil on tootmisüksused nii Eestis kui ka Indias.

Pressiteated

Liitlased harjutavad Balti õhuruumi turvamist

Täna toimub Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis kahepäevane NATO ja partnerriikide iga-aastane õhuväe õppus Ramstein Alloy, et harjutada Baltikumi õhuruumi turvamist.

 

Kolm korda aastas peetavad õppusel harjutatavad õhuväelased juhtimis ja sideprotseduure ning õhuturbe harjutusi Balti riikide õhuruumis. Seekordsel õppusel on kandev roll Eesti õhuväel ja Ämari lennubaasil. Lisaks osalevad siin paiknevad Prantsuse õhuturbe lennukid ning Leedu, Portugali, Hispaania, Saksamaa, Norra, Poola ning Hollandi õhuväelased ja lennuvahendid.

Partnerriikidest osalevad õppusel Rootsi ja Soome. Merepääste harjutuse läbiviimisel Pirital teevad õhuväelased koostööd politsei-ja piiravalve ametiga.

Ramstein Alloy õppuste sari sai alguse 2008 aastal ning fookuses on alati Balti riikide õhukaitse protseduuride harjutamine ning liitlaste ja partnerriikide vaheline koostöö. Õhuturbe missioonid kestavad 4-kuulise rotatsiooniga ning sellel osalevad liitlaste lennukid paikevad nii Ämari lennubaasis kui Leedus.

 

Pressiteated

MKM: Eesti küberjulgeoleku tase on tõusnud

Täna vaadati valitsuse istungil üle riikliku küberjulgeoleku strateegia elluviimise tulemused viimase nelja aasta jooksul. Oleme tänaseks küberturvalisuse arengu poolest Euroopas esimesel kohal ja maailmas viiendal kohal.

 

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul ei tohi e-riigi arendamisel unustada samaväärset küberturvalisuse edendamist. „Valitsuse eesmärgiks on ühelt poolt tõsta riigi küberturvalisuse alast võimekust ja teisalt inimeste teadlikkust küberohtudest. Mul on hea meel, et oleme tänaseks küberturvalisuse arengu poolest Euroopas esimesel kohal ja maailmas viiendal kohal,“ kommenteeris ta Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu uuringu tulemusi.

Riikliku küberstrateegia fookuses on Eesti e-teenuste toimise tagamine ja nende küberohtude eest kaitsmine ning küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine. Ühtlasi soovitakse arendada küberkaitse kompetentsi riigikaitses.

„Riigi jaoks on oluline tagada usaldusväärsed e-teenused ning sealjuures teha tihedat koostööd erasektoriga. Küberturbelahendusi pakkuvaid ettevõtteid on ka Eesti turul järjest rohkem ning valdkonnast on kujunemas järjest olulisem majandussektor,“ kommenteeris minister.

Riikliku küberjulgeoleku tagamine tugines seni peamiselt projektipõhisele Euroopa Liidu rahastusele.

„Eesti riiklik küberturvalisus on seni tugevalt sõltunud Euroopa Liidu rahastusest, kuid selline strateegia ei ole jätkusuutlik. Turvalisuse tagamine põhineb järjepideval tööl ning seetõttu peab ka rahastus olema alati tagatud. Järgmise aasta riigieelarvesse oleme planeerinud täiendavad vahendid, et riigi infosüsteeme hooldada ja vajadusel uuendada,“ rääkis Palo.

Muuhulgas rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium järgmise kolme aasta jooksul Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis küberkaitse valdkonna teadus- ja arendustegevusi kokku 1,5 miljoni euroga. „Küberkaitse valdkonna arendustöö peab käima tihedalt käsikäes ka senisest kvaliteetsema kõrghariduse pakkumisega. Erinevad e-lahendused on juba praegu kättesaadavad enamikes majandussektorites. Kuid küberruumis turvaliseks tegutsemiseks vajalikud kompetentsid ei ole sama kiiresti levinud ning seda me tahame muuta,“ lõpetas Palo.

Pressiteated

Tallinna Ülikooli uus eriala õpetab andmeanalüüsil põhinevat riigivalitsemist

Tallinna Ülikooli (TLÜ) digitehnoloogiate instituut avab sel sügisel magistriõppe “Avatud ühiskonna tehnoloogiate” erialal, mis annab õppuritele teadmised ja oskused kasutada infotehnoloogilisi vahendeid andmepõhiste otsustuste tegemiseks nii riiklikul kui ka kogukondlikul tasandil. Avalduste vastuvõtmine toimub kuni 4. juulini.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti sõnul  nõuab ühiskonnas üha kasvav infohulk pidevalt ressurssi ja oskusi uute süsteemide loomiseks ja rakendamiseks. „Eesti on olnud digiühiskonna ja -valitsemise teerajajaks ning tahame seda olla ka edaspidi. Selleks vajame juurde pidevalt nutikaid inimesi, kes aduvad nii ühiskonna ja riigi toimimist kui ka tehnoloogia võimalusi – ja suudavad viimasest uutlaadi kasulikke rakendusi luua Eesti ühiskonna ja riigi edendamiseks,“ rääkis Sikkut.

TLÜ digitehnoloogiate instituudi direktori Peeter Normaku sõnul on uue õppekava eesmärk aidata kaasa  Eesti infoühiskonna arengukavas 2020 sätestatud olukorra saavutamisele, kus avaliku sektori juhtimine ja toimimine on tänu IKT võimaluste oskuslikule kasutamisele nutikam, tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ning ka avatum. “Uue õppekavaga koolitame uute lahenduste väljatöötajaid eelkõige avaliku sektori jaoks. Õppija omandab teadmised ja oskused suurandmetel ja andmeanalüütikal põhinevate intelligentsete tarkvararakenduste, nn teadmussüsteemide arendamiseks kaasaegse kaasava ning avatud ühiskonna jaoks,” selgitas Normak.

“Avatud ühiskonna tehnoloogiad” eriala lõpetajate rakendusvaldkond on äärmiselt lai – nad võivad töötada arendusjuhina, analüütikuna, nõunikuna, sotsiaalse ettevõtluse edendajana ning kindlasti ka mitmetel alles väljakujunevatel tulevikuühiskonna ametikohtadel nagu näiteks teadmushaldur.

Ülikool ootab uuele ingliskeelsele magistrikavale õppima nii avalikus, era- kui ka kolmandas sektoris tegutsevaid spetsialiste, kes puutuvad kokku suurte andmemahtude analüüsimisega ja soovivad õppida kasutama selleks loodud tehnoloogilisi vahendeid. Üliõpilased saavad rahvusvahelise õppe käigus nii Eesti kui ka välismaa ekspertidelt ülevaate kõige kaasaegsematest IT-lahendustest, mis toetavad kogukondlikku juhtimist, ning oskused andmeanalüüsiks, efektiivseks kaasamiseks ja infovahetuseks.

Avaldusi sisseastumiseks saab esitada alates 25. juunist kuni 4. juulini infosüsteemis SAIS. Õpe toimub inglise keeles ning on tasuline. Rohkem infot õppekava kohta leiab: www.tlu.ee/ost

TLÜ digitehnoloogiate instituut on loodud 2015, aastal, mil ühinesid informaatika instituut, infoteaduste instituut ning matemaatika-loodusteaduste instituudi matemaatika osakond. Instituudil on õppetööks kasutusel kaasaegne tehnoloogialabor, interaktsioonidisaini labor, digimängude labor ja tarkvaralabor. Instituut teeb õppekava täitmisel tihedat koostööd TLÜ ühiskonnateaduste instituudi ja haridusuuenduse tippkeskusega.

Pressiteated

Raport: Eesti e-kaubanduse käive on viie aastaga kasvanud 13.3%

Mai lõpus avaldatud Euroopa e-kaubanduse raporti andmetel on Eesti e-kaubanduse käive kasvanud alates 2011. aastast 13.3%, mis tõstab Eesti Taani järel suurima e-kaubanduse käibekasvuga Põhja-Euroopa riigiks.

E-Commerce Europe B2C 2016 raporti kohaselt on Eesti e-kaubanduse käibe kasvanud viie aastaga üle 13%, mis on Põhja-Euroopa keskmisest 3% rohkem. Kuigi käibe kasv on võrreldes naaberriikidega olnud kiirem, siis jääb kogusummana Eesti e-kaubanduse käive Põhja-Euroopa teistele riikidele märgatavalt alla.

Kõrgeima e-kaubanduse käibega Põhja-Euroopa riik on raporti kohaselt Taani – 11,651 miljonit eurot, kellele järgneb Rootsi (käibega 9674 miljonit eurot) ning Norra (7897 miljonit eurot). Kui Soome (7221 miljonit eurot) e-kaubanduse käive on Skandinaaviamaadele kohaselt veel kõrge, siis Baltikumi e-kaubanduse käibe tulemused jäävad juba tugevalt alla: Leedu e-kaubanduse käive oli 2015. aastal 460 miljonit eurot, Lätil 220 miljonit eurot ja Eestil 170 miljonit eurot.

Raporti kohaselt kulutab keskmine Põhja-Euroopa e-ostleja aastas 2048 eurot. Seejuures 50,1% ostetakse e-ostudena teenuseid ja 49,9% konkreetseid tooteid.

Baltikumi suurima e-kaubandusettevõtte Pigu Gruppi kuuluva Kaup24 juhatuse liige Maris Kivi tõi esile, et võrreldes Skandinaaviariikide aasta keskmiste ostukorvidega on Baltikumi e-ostude mahud veel oluliselt väiksemad, kuid ka e-kaubanduse areng on võrreldes Soome, Rootsi ja Taaniga olnud aeglasem. “Kaup24 e-poest soetab keskmine ostja aastas keskmiselt 100-150 euro eest, tehes seejuures korduvoste. Pigu grupi Läti ja Leedu kauplusest ostetakse aastas keskmiselt 150-200 euro eest ning valdavalt domineerivad pigem üksikostud, mitte korduvostud. Samas näeme, et võrreldes toodete soetamsiega on Baltikumi inimesed aktiivsemad teenuste tarbijad, eriti eestlased, kelle e-ostude kogumahust hinnanguliselt 80% on seotud just teenuste tarbimisega,” põhjendas Kivi erisusi võrreldes Skandinaaviariikidega.

E-Commerce B2C 2016 raporti andmetel tehakse 16% Euroopa Liidu riikides tehtud e-ostudest väljastpoolt koduriiki – võrreldes 2013. aastaga on riikideülene ostlemine kasvanud kokku lausa 33% ning EL riikides keskmiselt 16%.

Populaarsemad põhjused teistest riikidest toodete ja teenuste ostmiseks on konkurentsivõimelisem hind ja laiem toodete/teenuste valik.

Möödunud aastal kasvas Eestis riikide ülene e-kaubandus 26%, Lätis 19% ning Leedus 11%.

Baltikumi suurima e-kaubanduse grupi Eesti esindaja Maris Kivi hindas, et Baltikumis on riigiülene ostlemine kasvanud Euroopa keskmisest enam tänu nii Baltiriikide omavahelisele koostööle, kui ka tänu siinse regiooni viimaste aastate logistiliste lahenduste kiirele arengule. “E-kaubanduse partnerid – logistikaettevõtted ja kullerid on panustanud nii riikidesisese kui ka – vahelise kaubaveo võimalustesse viimastel aastatel väga palju, mis on oluliselt lihtsustanud riikideülest e-kaubandust,” kiitis Kaup24 juhatuse liige.

Ta lisas, et oma rolli on lisaks kindlasti mänginud ka erinevate teenuste nagu lennupiletite ja hotellide broneerimissüteemid, mis klassifitseeruvad ka riikideüleste e-ostude alla, sest toodete kõrval soetavad Baltikumi inimesed ligi 50% teenustest online-keskkondadest.

E-Commerce Europe B2C 2016 raporti kohaselt on Euroopa Liidu riikide kogu e-kaubanduse käive olnud 2015. aastal 407,4 miljardit eurot, olles möödunud aastaga võrreldes kasvanud 13,4%.

Kõige suurema e-kaubanduse käibega (252,9 miljardit eurot) on Lääne-Euroopa, kellele järgneb Kesk-Euroopa regiooni riigid 89,5 miljardi euro suuruse käibega ning Lõuna-Euroopa 50,9 miljardi euro suuruse käibega. Põhja-Euroopa riikide e-kaubanduse kogukäive oli möödunud aastal 37,6 miljardit eurot ning Ida-Euroopal 24,5 miljardit eurot.

Pressiteated

IT Akadeemia programmi raames plaanitakse enam koostööd ettevõtjatega

Märtsi alguses kinnitas IT Akadeemia juhtkomisjon programmi aastateks 2016-2020. Programmi fookus on jätkuvalt kahe ülikooli – Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli IKT-õppel, olulisema muudatusena pööratakse senisest enam rõhku ettevõtjate süsteemsele kaasamisele IKT õppekavade arendusse. Loe edasi IT Akadeemia programmi raames plaanitakse enam koostööd ettevõtjatega →

Pressiteated

Veebruaris oli Eesti küberruumis suurim probleem lunavara

Nagu eelnevatelgi kuudel, olid ka veebruaris Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) käsitletud juhtumitest kõige kõrgema prioriteediga erinevat tüüpi lunavaraga nakatumised.

Näiteks lunavara TeslaCrypt hakkas lisaks varasema WordPressi kõrval levima ka Joomla sisuhaldustarkvaraga seotud ning uuendamata jäetud kodulehtede kaudu. Seetõttu olid need lunavarajuhtumid veebruaris Eestis laiemalt levinud kui Locky-nimelise lunavara juhtumid, mis on tõusuteel mujal maailmas.

Paljud teavitajad andsid CERT-EE-le veebruaris infot, kuidas lunavara arvutitesse jõudis ja kuidas arvuteid pärast töökorda saadi, mida omakorda jagasime edasi ka neile kasutajatele, kes sellega ise hätta jäid. Seega sai veebruaris taaskord tõestust, kui oluline on Eesti üldise parema küberturvalisuse saavutamiseks see, et CERT-EE-le antaks teada isegi juba lahenduse leidnud juhtumitest.

Lisaks lunavarajuhtumitele käsitleti veebruari alguses ja keskel mitmeid Dridex-tüüpi pangatroojalasega nakatumisi. Dridexi voog on nüüdseks raugenud, sest selle juhtimiseks kasutatud botnet likvideeriti mitme organisatsiooni koostöö tulemusel veebruari lõpus.

Tõusutrendi näitas ka Ramnit-tüüpi pangatroojalane, mida 2015. aasta lõpus taas levitama hakati.

Veebruaris käsitles CERT-EE kokku 781 juhtumit, millest 128 kohta teavitas riigisektor ning 653 kohta erasektor.

Pressiteated

Esimesed Valga linna noorte omaalgatuslikud projektid said toetuse

Käesoleva aasta algusest on Valga linna noortel võimalik kord kvartalis taotleda Valga Linnavalitsuselt toetust oma projektide elluviimiseks. Esimesse taotlusvooru laekus kuus noorte omaalgatusprojekti, millest neli leidsid toetust hiljuti toimunud linnavalitsuse istungil. Kokku eraldati noortele projektide elluviimiseks 355 eurot. Loe edasi Esimesed Valga linna noorte omaalgatuslikud projektid said toetuse →

Pressiteated

Tallinn kuulub jätkuvalt Euroopa ärisõbralike linnade esikümnesse

Financial Timesi poolt väljaantava ajakirja fDi Magazine edetabelis “Tuleviku Euroopa linnad ja regioonid 2016/17” on Tallinn Euroopa keskmise suurusega linnade seas välisinvesteeringute sihtkohtade esikümnes. Loe edasi Tallinn kuulub jätkuvalt Euroopa ärisõbralike linnade esikümnesse →

Pressiteated

Rekordarv IT-ettevõtteid tutvustab end Tartus üliõpilastele

Uuringud ennustavad, et aastaks 2020 vajatakse Euroopa Liidus juurde ligi poolt miljonit IT-töötajat. Nii otsib lisajõude ka Eesti ja Tartu IT-sektor. 18. märtsil toimub arvutiteaduse instituudis (Ülikooli 17) karjääripäev, kus varasemate aastatega võrreldes tutvustab oma praktika- ja karjäärivõimalusi rekordarv IT-ettevõtteid. Loe edasi Rekordarv IT-ettevõtteid tutvustab end Tartus üliõpilastele →

Pressiteated

Loomehäkk: Muusika Eri raames häkitakse muusikatööstuse tulevikku

Tallinn Music Weeki nädalal, täpsemalt neljapäeval, 31. märtsil toimub loovmeedia inkubaatori DIGIX ja muusikaettevõtjaid koondava Music Estonia eestvedamisel Loomehäki Muusika eri. Sündmuse käigus häkivad ligi 50 huvilist maailma muusikatööstuse tehnoloogilist ja ärilist tulevikku. Loe edasi Loomehäkk: Muusika Eri raames häkitakse muusikatööstuse tulevikku →

Pressiteated

Arutelude ja algatuste koosloomekeskkond www.rahvaalgatus.ee on kasutamiseks ja testimiseks avatud!

Tõstata probleem või tee ettepanek, aruta teistega, koosta ühiselt pöördumine, kogu sellele vähemalt 1000 digiallkirja ja saada paari klikiga Riigikogule. Loe edasi Arutelude ja algatuste koosloomekeskkond www.rahvaalgatus.ee on kasutamiseks ja testimiseks avatud! →

Pressiteated

Naised väärtustavad netiseadmetesse salvestatud pilte ja videoid rohkem kui mehed, kuid ei kaitse neid

Üle poole (53%) naistest väärtustavad fotosid ja videoid, mida nad oma telefonidesse on salvestanud, rohkem, kui midagi muud seadmes leiduvat, sealhulgas seadet ennast (56%) – võrreldes 39% meestest, näitab uuring. Vaatamata sellele, et enam kui veerand naistest muretsevad oma piltide ja videote internetiturvalisuse pärast, ei rakenda paljud neist isegi elementaarseid turvameetmeid. Loe edasi Naised väärtustavad netiseadmetesse salvestatud pilte ja videoid rohkem kui mehed, kuid ei kaitse neid →

Pressiteated

Tallinn Music Weeki raames toimub üle saja tasuta kontserdi üle linna!

25.-29. märtsini toimuv uue muusika ja linnakultuuri festival Tallinn Music Week (TMW) on kokku pannud kõigi aegade mahukaima „Linnalava“ programmi, mille raames saab nelja päeva jooksul tasuta pealelõunastel kontsertidel kuulda tervelt 105 artisti etteasteid 21 erinäolises keskkonnas. Loe edasi Tallinn Music Weeki raames toimub üle saja tasuta kontserdi üle linna! →

Pressiteated

Eesti kooli digipädevus toob Cambridge’i matemaatikud Tartusse

Suurbritannia Cambridge ülikooli matemaatikaõppe keskuse Cambridge Mathematics esindajad külastavad täna ja homme, 7. ja 8. märtsil esimest korda Tartut ja Tartu ülikooli, et tutvuda Eesti koolisüsteemi ja Tartu ülikooli koolimatemaatika keskusest juhitava arvutipõhise statistika projektiga. Loe edasi Eesti kooli digipädevus toob Cambridge’i matemaatikud Tartusse →

Pressiteated

IKT valdkonna tippjuhid lähevad üheskoos Pirita Majandusgümnaasiumisse tunde andma

Märts on „Reaalainetega edukaks“ algatuse fookuskuu, mille raames IKT valdkonna ettevõtete tippjuhid lähevad üheskoos koolidesse tunde läbi viima, et näidata noortele reaalainete õppimise olulisust ja IT seost erinevate erialadega. Loe edasi IKT valdkonna tippjuhid lähevad üheskoos Pirita Majandusgümnaasiumisse tunde andma →

Pressiteated

Harley-Davidson saadab ühe proovisõitja unistuste motoreisile

Harley-Davidson saadab ühe proovisõidu broneerija koos kaaslasega Harley-Davidsoni touring-mootorrattaga ükskõik kuhu maailma otsa ning annab lisaks 5000 eurot reisiraha. Loe edasi Harley-Davidson saadab ühe proovisõitja unistuste motoreisile →

Pressiteated

Eesti kaitsetööstuse targad lahendused vähendavad inimeste arvu lahinguväljal

Alanud nädalal tutvustavad Eesti kaitsetööstusettevõtted Abu Dhabis innovaatilisi militaarlahendusi ja uusi platvorme. Eesti kaitsetööstuse arendatavate toodete eesmärk on vähendada inimeste arvu nii lahinguväljal kui ka näiteks piirivalves. Loe edasi Eesti kaitsetööstuse targad lahendused vähendavad inimeste arvu lahinguväljal →

Pressiteated

Euroopa Kosmoseagentuur otsib Eestist sobilikke e-lahendusi

Reedel külastas Eestit Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) delegatsioon, et tutvuda Eesti IT-sektori võimalustega panustada kosmose arengusse. Eesti on esimene riik, kelle IT-ettevõtete vastu agentuur ametlikku huvi on üles näidanud. Loe edasi Euroopa Kosmoseagentuur otsib Eestist sobilikke e-lahendusi →

Pressiteated

Küberruumi väljakutsed hoogustavad Eesti ja Araabia Ühendemiraatide koostööd

Kaitseminister Hannes Hanso arutas Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis kohtumisel Araabia Ühendemiraatide küberkaitse ameti peadirektor Jassem Mohamed Al Zaabiga küberruumi väljakutseid ja kavandas kahe riigi vahelist küberkaitsealast koostööd.

„Küberuumi väljakutsed on üleilmsed ega tunne riigipiire. Araabia Ühendemiraadid on selle piirkonna üks juhtivaid küberriike. Samalaadsed väljakutsed kõikehõlmavas küberruumis tõukavad Eestit ja Araabia Ühendemiraate koostööle küberkaitse alal,“ ütles Hanso. „Küberruum on juba kujunenud kaasaegse julgeolekukesskonna viiendaks dimensiooniks maa, mere, õhu- ja kosmoseruumi kõrval.“

Minister Hanso sõnul pöördusid Araabia Ühendemiraadid Eesti poole, sest Eesti on maailmas teatud ja tunnustatud riik, mis on hoolimata väikesest rahvaarvust innovaatiline ja teerajaja küberkaitse valdkonnas.

Pressiteated

Tallinnas algab Euroopa suurim robotivõistlus Robotex

Homme, 4. detsembril algab Tallinnas Euroopa suurima robotivõistluse tiitli endale haarav Robotex, kuhu on registreerunud 1422 robotiehitajat 15 riigist ühtekokku 657 robotiga. Robotex on kõigile tasuta. Loe edasi Tallinnas algab Euroopa suurim robotivõistlus Robotex →

Pressiteated

GrabCAD-i kasutajate arv ületas 2,6 miljoni piiri

Eesti päritolu tarkvaraettevõte GrabCAD, mis ühendab maailma suurimat inseneride kogukonda, platvormi registreeritud kasutajate arv on ületanud rekordilise 2,6 miljoni piiri. GrabCAD-i veebikeskkonnas on registreeritud kasutajatel vaba ligipääs rohkem kui 1 miljonile CAD-failile.

2010. aastal Eestis asutatud GrabCAD pakub inseneridele ja disaineritele üle kogu maailma võimalust jagada toodete 3D-mudeleid, leida inspiratsiooni tootedisainiks, arendada oma portfooliot ning luua uusi kontakte ja leida sünergiat teiste platvormi kasutajatega. Koostöös partneritega, kelleks võivad olla nii rahvusvahelised tootjad, suurettevõtted kui ka startup’id, korraldab GrabCAD koostööplatvormil ka disaini ja innovatsiooni võistlusi (GrabCAD Challenges), mis annab kasutajatele võimaluse end proovile panna ja võita auhindu.

Hiljuti tutvustas GrabCAD oma kasutajatele uuenenud GrabCAD Community veebikeskkonda, mis muuhulgas muudab soovitud mudeli leidmise kiiremaks ja keskkonnas navigeerimise mugavamaks. Uuenduse said ka funktsioonid, mille abil kasutajad omavahel suhtlevad, et muuta koostöö firmasiseselt või partnerite vahel veelgi efektiivsemaks. Samuti täiendati funktsioone, mis parendavad portfoolio esitlemise võimalusi.

GrabCAD-i failikogu sisaldab kõikvõimalikke CAD-faile kõikidest tööstusharudest. Paljud GrabCAD-i kasutajad otsivad platvormilt pelgalt komponente, mida oma loomingule liita, kuid kasutajate hulgas on ka suur osa uue generatsiooni insenere, kes otsivad STL-faile või faile, mida oleks võimalik 3D-printida. GrabCAD’i keskkonnas on üle 40 000 STL-faili, mis teeb sellest ühe suurima omasuguste seas.

Pressiteated

Uute parvlaevade piletimüügi- ja sadamate läbipääsusüsteemi konkursi võitis ASi Nortal ja ASi Hansab ühispakkumine

Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad OÜ poolt korraldatud uute parvlaevade käitamiseks piletimüügi- ja sadamate läbipääsusüsteemi loomise konkursi võitis ASi Nortal ja ASi Hansab ühispakkumine. Kokku laekus konkursile seitse pakkumust. Loe edasi Uute parvlaevade piletimüügi- ja sadamate läbipääsusüsteemi konkursi võitis ASi Nortal ja ASi Hansab ühispakkumine →

Pressiteated

Novembrikuu alguses asutasid Skype Eesti ja Presidendi Kultuurirahastu noore IT-teadlase preemia, mille suurus on 5000 eurot.

Novembrikuu alguses asutasid Skype Eesti ja Presidendi Kultuurirahastu noore IT-teadlase preemia, mille suurus on 5000 eurot. Preemiale saab kandideerida kuni selle laupäevani ehk 5. detsembrini. Kandidaate võivad esitada nii taotlejad ise, nende juhendajad, õppejõud kui tööandjad. Loe edasi Novembrikuu alguses asutasid Skype Eesti ja Presidendi Kultuurirahastu noore IT-teadlase preemia, mille suurus on 5000 eurot. →

Pressiteated

President Ilves avas globaalse IT-ettevõtte HCL Technologies Tallinna arenduskeskuse

Ülemaailmne IT-ettevõte HCL Technologies avas täna Tallinnas Ülemiste City linnakus oma esimese arenduskeskuse Balti riikides. India päritolu HCL on maailma üks suurematest ja kiiremini kasvavatest tehnoloogiaettevõtetest, mis on 6,1 miljardi USD käibe juures üks kaheksast valdkonna ettevõttest, mis teenis mullu üle miljardi dollari suurust netokasumit. Ettevõttel on 31 riigis üle 105 000 töötaja. Tallinna arenduskeskuse avasid pidulikult president Toomas Hendrik Ilves ja HCL Technologies finantsteenuste president Rahul Singh.

Tallinnas asuv arenduskeskus, mis hakkab teenindama ettevõtte võtmekliente üle kogu mandri-Euroopa, plaanib järgmise aasta lõpuks tööle võtta 100 spetsialisti. Tallinna üksusest saab HCLi ülemaailmses arenduskeskuste võrgustikus võtmetähtsusega üksus, mis pakub klientidele globaalsetel parimatel praktikatel põhinevaid läbimurdelisi IT-teenuseid.

Tallinna kasuks otsustas HCL siinse IT-talentide arvukuse ning läheduse tõttu Soomele ja teistele Põhjamaadele, mis võimaldab Tallinnast mugavalt teenindada kliente nii Põhja-Euroopas kui ka Beneluxi piirkonnas.

HCL Technologies finantsteenuste president Rahul Singh ütles, et ettevõte usub investeeringutesse strateegilistes asukohtades nagu Tallinn, kus kõrgel tasemel IT-talentide rohkus võimaldab pakkuda klientidele parimat teenust. „Tallinnas värskelt avatud üksus on meie jaoks Euroopas juba üheksas ning sellega tagame jõulise võrgustiku, mis võimaldab pakkuda klientidele sujuvat teenust. Meil on hea meel siin olla. Kavatseme pühenduda teenuste arendamisele ja klientidele kõrgema väärtuse pakkumisele,“ rääkis Singh.

Eesti suursaadik Indias Viljar Lubi ütles, et kui sanskriti keelt õpetati Tartu Ülikoolis juba 19. sajandil, siis Java ja Phyton on India-Eesti suhetes uus lingua franca. „Mul on väga hea meel, et HCL avab Tallinnas oma keskuse. Olen veendunud, et koostööl IT-valdkonnas on kaugelt suurim mõju kahe riigi suhete arendamisel. HCL on soojalt teretulnud,“ ütles Lubi.

Osana laiemast Euroopa-strateegiast tehnoloogilise innovatsiooni kiirendamisel ning klientide vajaduste täitmisel, investeerib HCL migratsioonilahendustesse, rakenduste kaasajastamisse ja tulevikukindlasse digiteenuste arhitektuuri. HCL toob oma klientideni hulga teenuseid, sealhulgas rakenduste arendamine, digitaalsete ja põhisüsteemide transformatsioon, süsteemide moderniseerimine ja infrastruktuuriteenused.

Võtmefaktid:

  • HCL alustas Euroopas tegevust 1999. aastal
  • HCL on esindatud 18 Euroopa riigis, esindustega Suurbritannias, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Hollandis, Poolas ja mujal
  • HCL-il on Euroopas 21 arendus- ja innovatsioonikeskust
  • HCL-is töötab üle 4500 spetsialisti ning ettevõte osutab teenuseid enam kui 200 Euroopa kliendile

 

HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203 Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203
Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203 Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203
Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203 Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203
Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203 Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203
Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203 Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203
Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203 Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203
Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203 Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203
Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203 Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com
HCL Technologies Opening Event in Tallinn, Estonia 20151203
Credits: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com