„Internet of Everything“ pakub leidlikele ettevõtetele uusi kasumi teenimise võimalusi Maailma võrgustamise äriliste võimaluste koguväärtuseks arvestatakse koguni 11 000 miljardit ehk 11,0 triljonit eurot. Selle summa üheks põhjuseks on, et 99% maailma seadmetest ei ole veel ühendatud võrku. “Internet of Everyting” -nähtus* ehk maailmas meid ümbritsevate asjade internetiseerimine nõuab eri allikatest koguneva andmemassiivi arvele võtmist ning teadmisteks ja visiooniks muutmist. Seda teemat käsitleti laialdaselt eile Tallinnas toimunud rahvusvahelisel IT-konverentsil Cisco Connect.
httpv://www.youtube.com/watch?v=bVNJfUOBzJE
Cisco Connect (http://www.cisco.com/web/europe/ciscoconnect2013/index.html) korraldati üheaegselt 10 Euroopa riigi ja 10 linna ühisüritusena, üle videolülituste Hollandist Soomeni ja Eestist Leeduni. Soomest ja Balti riikidest oli ärijuhtide ja IT-spetsialistide näol osalejaid ca 1 200 ja kümnest riigist kokku ligi 5 000.
„Internet of Everything” sünnib ja kasvab, kui sellesse saab haaratud üha rohkem inimesi, protsesse, teadmisi ja seadmeid. 2020. aastaks arvatakse veebis olevat 2,5 miljardit uut inimest ja 37 miljardit uut seadet. See avab ka uusi ärilisi võimalusi info kogumisel, ühendamisel, analüüsimisel ja kasutamisel.
Uute seadmete võrku liitumine võib tähendada näiteks, et sotsiaalhoolekandes võib vanemaealiste tervislikku seisundit jälgida riietes olevate pesukindlate sensorite abil. Kodu kütmine ja ventilatsioon võivad tulevikus reageerida automaatselt ilma muutustele ja ruumides asuvate inimeste hulgale.
„Internetis on algamas kullapalavik, kus jagamisel olevast summast jagub eurodes loetuna 7,7-miljonilise loto peavõiduks ja nii igaks nädalaks järgmiseks 27 700 aastaks. Lisaks majanduslikule kasule pakub „Internet of Everything” ka ühiskondlikult olulisi võimalusi, näiteks erinevate teenuste pakkumiseks kogu ühiskonnale. Omalt poolt püüame edendada maailma võrgustamist, algatades erilise „Internet of Thing World Forum“ -aktsiooni. Kutsume oktoobris ettevõtete juhte, teadlasi ja erinevate riikide esindajaid arutlema konverentsidel ja netifoorumites muuhulgas kiireneva võrgustumise ühiskondlikke ja keskkonnalisi võimalusi,“ ütles Cisco Soome ja Baltimaade tegevjuht Esa Korvenmaa.
Maailma internetiseerimise äriline potentsiaal kuni 11 triljonit eurot koosneb võimalustest kasvatada käivet ja samal ajal säästa kulutustes. Kesksetest teguritest võib töötajate efektiivsus kasvada 1,9 triljoni euro ulatuses, toodangu ja logistika efektiivsus 2,1 triljoni ulatuses ning uutelt klientidelt saadav müügitulu 2,8 triljoni euro ulatuses. Tootearengu kiirenemine võib tuua ettevõtetele veel lisaks 2,3 triljonit eurot tulu.
Uuringufirma Gartner juhtanalüütik Andrew Butler käsitles oma Cisco Connecti esinemises neid tegureid, mis on eel mainitud internetipöörde taustal. Inimeste tegevus, nende vajadused tarbijatena, töötegijatena ja organisatsioonide esindajatena on selle keskmes, kuidas sotsiaalsus, mobiilsus, teadmised ja pilveteenused kokku saavad. Need neli tegurit on „Internet of Everything“ -nähtuses samavõrd tähtsad.
Cisco asepresident ja tehnoloogiaevangelist Carlos Dominguez rääkis enda esinemises, kuidas maailma võrgustumise viiendaks laineks kutsutav „Internet of Everything” tähendab lihtsust, intelligentsust, kõikjal kättesaadavust, seadmetest sõltumatust ja andmemassiive efektiivset kasutamist. Nähtusega kaasnev informatsioon on muudetav ka äriliseks visiooniks. Globaalse ettevõttejuhtide küsitluse põhjal tõuseb tehnoloogia lähema 3-5 aasta jooksul organisatsioonides üheks tähtsaimaks muudatuste põhjustajaks. Sellest lähtudes lähevad kõik tegevusvaldkonnad ümberkorraldumisele. Dominguez tõi siin näiteks muusika kuulamise digitaliseerumise.
Cisco juht Sheila Jordan käsitles oma ettekandes tarbijate seisukohast olulist valdkonda maailma internetiseerimises, milleks on BYOD ehk “too oma arvuti tööle” (Bring Your Own Device). Mobiilsuse ja sotsiaalsuse ühinedes ning töö- ja eraelu piiride hägustudes tahab iga inimene kasutada just seda seadet, mis temale paremini sobib. Jordan rääkis sellest, kuidas BYOD-strateegia võib toimida sillana IT ja ettevõtluse vahel, tuues need lõpuks kokku.
„Internet of Everything” -nähtuse usaldusväärsuse tagamine nõuab täiesti uut mõtlemist ka infoturvalisuses.
„20. sajandi arhitektuur ei kaitse 2013. aasta rakendusi. IP-võrkudesse siirdumine toob kasu ja loob uusi võimalusi, kuid IT-tervik tuleb kaardistada ja selle turvameetmed määratleda arvestama uut vaatepunkti. Kui see on tehtud, saab hakata nauttima maailma võrgustamise vilju. Kullauhtumise traditsioonilised tööriistad on labidas ja uhtepann, kuid tänapäevaste kullaterade leidmiseks tuleb rakendada uusimaid tehnoloogiaid,“ sõnab Soome Cisco infoturbespestialist Janne Tägtström.