Digilahendused koolitunnis muudavad õppimise põnevaks, vähendavad noorte koolist väljalangevust ning annavad koolilõpetajatele tööturu jaoks vajalikud oskused.

Homme Tallinna Ülikoolis toimuv Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL i) ja Microsofti hariduskonverents „IT-revolutsioon või –evolutsioon?“ toob kokku enam kui 300 koolijuhti, õpetajat, õpilast, haridusametnikku, poliitikut ja ettevõtjat. Ühiselt arutatakse, kuidas kasutada digitehnoloogiat otstarbekamat nii õppimisel kui ka õpetamisel ja parandada seeläbi kogu elanikkonna e-oskusi.

Konverentsi avakõne peab haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, kelle sõnul on oluline muuta digikultuur õppekava osaks kõigil haridustasemetel ja õppeastmetes. „Järgmisel Euroopa Liidu vahendite perioodil panustame 40 miljonit eurot digitaalse õppevara loomisesse, mis tähendab seda, et tulevikus võiks meil olla paberkandjal töövihikuid, kontrolltöid ja ka õpikuid oluliselt vähem,“ märgib Ossinovski.

ITL-i juhatuse liige ja Microsofti Balti regiooni juht Rain Laane räägib oma ettekandes „Kuidas tehnoloogia on teinud revolutsiooni ettevõtluses?“, kuidas nutiseadmed ja veebipõhised suhtlusvõrgustikud on põrmustanud seni pigem hierarhiaid pidi toimunud teabe liikumise ettevõtetes. „Juhtiva uuringutefirma Gartneri andmetel on maailmas praeguseks mobiiltelefone rohkem kui hambaharju ja eelmisel aastal ületas nutitelefonide müük tavatelefonide oma. Seega oleme tunnistajaks trendile, kus info ei liigu organisatsioonis enam ainult mööda jäika hierarhiat ülevalt alla ja alt üles, vaid hoopis kiirelt, eri osalejate vahel ja kõikidel tasanditel,“ toob Laane välja. Ta lisab, et nutitelefon on kesksel kohal ka noorte omavahelises suhtluses, sealhulgas koolitöid puudutava info vahetamises.

BCS koolituse juhataja Urve Mets, kes on tegelenud IT-õppega alates Eesti taasiseseisvumisest, kõneleb konverentsil muutuste juhtimisest koolisüsteemis. Jõhvi Riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea arutleb, kuidas viia sisse virtuaal- ja digilahendustele tuginev õpe alles loomisel olevas Jõhvi Riigigümnaasiumis.

„Räägi mulle ja ma unustan, näita mulle ja ma jätan meelde, kaasa mind ja ma mõistan” – sellest põhimõttest lähtuvalt annavad konverentsil näidistunni neli praktikut:

Gustav Adofli Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli keemiaõpetaja Marin Saar peab vajalikuks, et õpilased oskaksid eri kujul andmeid nii esitada kui ka tõlgendada. Tema näidistund on üles ehitatud keemiale, aga haarab kaasa ka teisi õppeaineid.

Soome kooli kogemusi digilahenduste kasutamisest õppetöös jagavad Oulu Metsokangas kooli algklasside õpetajad Jaana Hekkanen ja Päivi Luukkonen, kelle algklassidele suunatud näidistund „Soome metsloomad“ põhineb avastusõppe metoodikal.
Sertifitseerimiskeskuse juht Kalev Pihl tõdeb ettekandes „Pärismaailma arvutused koolitunnis,“ et nutiseadme kasutamine aitab õpetajal luua ja õpilasel lahendada ülesandeid, mida muidu lahendada ei saa. „Kooliraamatusse ei mahu viimased börsiuudised ja bussiplaanid, kohati ei jõua õpikud ka kehtiva valuutaga kaasas käia. Samas on internet täis väga detailset informatsiooni meie ümbruse kohta ja tihti on see väga kergesti rakendatav küsimuste püstitamisel ja neile vastamisel,“ arvab Pihl.

Südamest kõneleva näidistunni annab Jakob Westholmi Gümnaasiumi direktor ja bioloogiaõpetaja Rando Kuustik. Ta tõdeb, et päris südame käes hoidmine pakub õpilastele avastamisrõõmu, rahuldab uudishimu ja annab seeläbi teadmised südame ehitusest, aga vaid IT lahendusi abiks võttes saab interaktiivselt jälgida, mismoodi süda „lööb“.

Hariduskonverents lõpeb debatiga, kus Tallinna abilinnapea hariduse, kultuuri, spordi, noorsoo ja integratsiooni alal Mihhail Kõlvart, Õpilasliidu juhatuse esimees Lele Luup, Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi arutlevad, kuidas sobitada kiire tehnoloogiline areng õppekavadega või kuidas aitab digitehnoloogial põhinev õpe noori tööturu jaoks paremini ette valmistada.
Konverents on osa üle-euroopalisest kampaaniast „E-oskused tööelus 2014“, mille eesmärgiks on tõsta kodanike teadlikkust tööalaste e-oskuste täiendamise vajadusest.

Vaata hariduskonverentsi programmi siin.