Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusel (SMIT) valmis e- residendi projekti teise etapi arendus, tänu millele ei pea välismaalased enam e-residentsuse taotlemiseks Eestisse sõitma.

E-residendi digi-ID projekti esimese etapi lõpus tuli mitteresidendi digi-ID kaardi taotlejal sõita Eestisse kohale kaks korda, esimesel korral taotluse esitamiseks ja teisel korral digi-ID kaardi kättesaamiseks. Alates eelmisest nädalast on võimalik avaldus teha veebis aadressil e-resident.gov.ee, sisestatud andmed jõuavad SMIT-i loodud menetlussüsteemi kaudu Politsei- ja piirivalveametisse (PPA) ning digi-ID kaardi saab välismaalane kätte ühest 38-st Eesti välisesindusest. Endiselt võimalik kaarti kätte saada ka Politsei- ja piirivalveameti teenindustest.

SMIT-i e-residendi menetlussüsteemi projektijuht Martin Määrits rääkis, et lahenduse loomisel oli olulise tähtsusega sõrmejälgede hõivamise protsess olukorras, kus sõrmejälgede andja ei asu Eestis. Lahenduse loomise tegi oluliselt lihtsamaks teadmine, et välisesindustes on sõrmejälgede hõivamiseks vajalikud vahendid olemas.

„SMITi analüütik pakkus välja lahenduse, mille abil on taotlejal võimalik kaardi kättesaamisel anda Eesti riigi välisesinduses sõrmejäljed ning kui need jõuavad välisesindustes kasutatavast infosüsteemist Politsei- ja piirivalveameti menetlussüsteemi, muutub kaart kehtivaks,“ selgitas Määrits.

Suureks väljakutseks oli projektimeeskonnale menetlussüsteemi valmimise aeg. Esimese etapiga loodi Politsei- ja piirvalveametile võimekus e-residendi menetlustoiminguid teha isikule, kes PPA teenindusbüroosse kohale tuli ning selline lahendus oli taotlejate jaoks ebamugav ning ajamahukas. Seetõttu oli soov esimesel võimalusel luua taotlejatele lihtsam viis digi-ID saamiseks. „Selleks kõigeks õnnestus meil lühikese ajaga kokku panna hea meeskond, kes tähtajaks menetlussüsteemi ka valmis tegi,“ lisas Määrits.

Alates 1. detsembrist 2014 on tehtud kokku 1611 e-residendi digi-ID andmise otsust, kõige enam on digi-ID kaarte välja antud Soome, Venemaa ning Ukraina kodanikele.

Eesti on esimene riik maailmas, mis pakub e-residentsust – piiriülene digitaalne identiteet on saadaval igaühele, kel on soov luua ja juhtida asukohast sõltumatut ettevõtet läbi veebi. E-residendid võivad asutada interneti kaudu ettevõtte, teha e-panganduse tehinguid, saada ligipääsu rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele, esitada elektrooniliselt tuludeklaratsioone, kaugjuhtida ettevõtet internetis ning digitaalselt allkirjastada dokumente ja lepinguid. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot.

Mitteresidendi digi-ID teise etappi olid kaasatud Politsei- ja piirivalveamet, Siseministeerium, EAS, Välisministeerium, arenduspartneriteks Fujitsu Estonia, Velvet ja Stagnation Lab.