Politsei- ja Piirivalveamet sõlmis 15 ettevõtte ning organisatsiooniga metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppe, et määratleda ühised põhimõtted selle valupunktiga võitlemisel.
Politsei- ja Piirivalveameti, vanametalli käitleja Kuusakoski ning võrguettevõtja Elektrilevi algatatud metallivarguste tõkestamise ja ennetamise hea tahte koostööleppega liitusid Imatra Elekter, Elion Ettevõtted, Starman, EMT, Elisa Eesti, Tele2 Eesti, Tallinna Vesi, Eesti Raudtee, BLRT Refonda, Tolmet Eesti ning Eesti Vee-ettevõtete Liit. Lisaks on vabatahtliku leppega ühinemisest teatanud VKG Elektrivõrgud ja Elering. Lepe jääb edaspidi avatuks ja kõik soovijad saavad selle allkirjastada ka hiljem.
Leppega liitunud tõdevad, et metallivargused on Eestis jätkuvalt tõsine probleem, mis põhjustab otsest ohtu inimeludele ja ulatuslikke varakahjusid. Lisaks on metallivargustel sageli laiem ühiskondlik mõju, kuna eluks vajalike teenuste katkemine tekitab suurt ebamugavust tuhandetele inimestele. Et võitlus metallivargustega on võimalik üksnes tihedas omavahelises koostöös ja avalikkust teavitades, leppisid allakirjutanud kokku ühistes põhimõtetes ning ka konkreetsed sammudes.
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt avaldas tunnustust ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes annavad omapoolse panuse metallivarguste ennetamiseks ning tõkestamiseks. “Niisugune initsiatiiv on vastutustundlik ja aitab kaasa võitlusele metallivargustega. Samas on selleks vaja kogu ühiskonna abi ja tähelepanu,” lausus Küüt. “Kutsume inimesi üles teavitama politseid kõigist metallivarguste kahtlustest. Näiteks peab kaaskodanike tähelepanu äratama ilma ametkondlike või firmade tähistusega autod ning eraldusmärkideta rõivastes inimesed tegutsemas kilpide, alajaamade, kaevuluukide, mobiilimastide ja raudtee juures. Nendest peaks kohe politseile teada andma.”
Kuusakoski juhatuse esimehe Kuldar Suitsu sõnul langeb sageli pahameel metallivarguste pärast vanametalli kokkuostjatele. “Kõik soliidsed metalli kokkuostupunktid teevad omalt poolt kõik, et varastatud kraam neile ei sattuks,” selgitas Suits. “Tänu kaameratele, sularahata tehingutele ja kõigi tehingute dokumenteerimisele võib metallivaras meie juures üpris kindel olla, et politsei nad ka tuvastab. Tegevusena ei saa vanametalli ja jäätmete kokkukogumist ning taaskasutusse suunamist keelata, kuna see on äärmiselt oluline keskkonnale. Ühelt poolt saab loodus risust puhtamaks, teisalt hoitakse metallitoodete valmistamisel vanametallist kokku 60–90% energiat.”
„Viimase aasta jooksul on toimunud ligi 300-s alajaamas ja elektrikilbis vargused, mille tagajärgede kõrvaldamise otsesed kahjud ulatuvad 160 000 euroni. Sellise summa eest saaks aga hoopis rikete ennetamiseks hooldada 250 alajaama,“ ütles Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend. Tema sõnul on aga varakahjust tõsisemaks probleemiks vargustega kaasnev oht inimeludele ja elektrikatkestused, mis põhjustavad klientidele palju ebamugavust ja ka seadmete riknemist. „Elektriobjektide rüüstamine võib kaasa tuua traagilisi tagajärgi. Viimasel kahel aastal on elu jätnud neli metallivarast ise, samuti on lahtijäetud alajaamade ustest sisse läinud lapsed,“ lisas Tiisvend.
Koostööleppega liitunud leppisid kokku ka konkreetses sammudes metallivarguste tõkestamisel. Infrastruktuuriettevõtted võtsid eesmärgiks teavitada politseid ja suuremaid metalli kokkuostupunkte toimunud vargustest võimalikult kiiresti, et vältida varastatud metallesemete utiliseerimist. Samuti on kavas koolitada metalli kokkuostjaid, et ära hoida enim varguse ohvriks langenud metallesemete vastuvõttu kokkuostupunktides.
Vanametalli kokkuostjad võtsid kohustuse kontrollida metallitoojate andmeid isikut tõendava dokumendi alusel ning varustada metalli kokkuostupunkte valvekaameratega. Jäätmeseadusega keelatud esemete toomisel metalli kokkuostupunktidesse teavitatakse politseid telefoninumbril 110. Kokkuostjad kinnitasid leppega, et autovrakke ja muid registreerimisele kuuluvaid esemeid võetakse kokkuostupunktides vastu ainult registreerimistunnistuse esitamisel selle seaduslikelt omanikelt või nõuetekohase volikirja alusel.
Kehtiv jäätmeseadus ei luba kokku osta ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid. Elektrijuhtmeid, sidekaableid, liiklusmärke, teeviitasid, metallist kaevukaasi ning raudteerööpaid tohib vastu võtta vaid vastavas valdkonnas tegevusluba omavalt ettevõttelt või jäätmeloa omanikult. Metallijäätmete üleandmisel tuleb seaduse kohaselt koostada kahepoolselt allkirjastatud dokument, kus on kirjas tooja nimi, registri- või isikukood, elu- või asukoht, jäätmete kirjeldus, liik ja kogus, jäätmed kohaletoimetanud sõiduki registreerimisnumber ning jäätmete maksumus. Vanametalli eest ei tohi maksa sularahas, vaid pangaülekandega.