Nagu kõigile teada, on praegu palju küsimusi üleval seoses Eesti Interneti SA‘ga. Toimetusele on edastatud tekst, mis koondab Eesti Interneti SA seletusi meedias ja vastuseid mujal tekkinud küsimustele. Kui sul on täiendavaid küsimusi seoses Eesti Interneti SA‘ga, siis palun lisa need kommentaarina, et BattleIT saaks neid küsida Mai teisel poolel toimuval intervjuul Marek Andres Kauts’iga.
Re-delegeerimine
Re-delegeerimine on ICANN-s .ee domeeniga seotud kontaktandmete õigeks muutmine. Alates 1992. aastast on .ee domeeni kontaktisikuteks märgitud eraisikud Endel Lippmaa ja Jaak Lippmaa. Alates 1994. aastast andsid nad igapäevase töö üle EENetile ja alates 1998. aastast sätestavad ICANN reeglid, et maatunnusega domeene delegeeritakse ainult organisatsioonidele, mitte aga eraisikutele. Hoolimata sihtasutuse loomisel sõlmitud kokkuleppest teatasid kontaktisikud hiljuti pärast pikka viivitamist, et ei soovi rolle üle anda. Nõukogu otsustas teha juhatusele üleandeks kokkuleppest hoolimata re-delegeerimise lõpuleviimise, milleks ICANN-s on oma protseduurid ja praktika. Kuivõrd ka varem on .ee domeeni haldamisega tegelenud eraisikutest kontaktisikute asemel organisatsioon (EENet), siis domeeni kasutajatele see probleeme kaasa ei too. Küll aga on oodata vaidlust Eesti Interneti SA ja kontaktisikute Lippmaade vahel, kelle huvidega re-delegeerimine vastuolus on.
Generaatori vajadus ja ülesanded
Küsimusi on põhjustanud varutoite generaatori vajadus. Hangitud generaatori ülesanne on tagada asutuse Tallinnas Männikul asuvate tööruumide ja seal paiknevate seadmete toide voolukatkestuste korral. Ümberlülituse ajal valitud seadmete toite tagamiseks on asutusel UPS-d. Kuna generaatori viimane moodul tarniti ja paigaldati aprilli kolmandal nädalal, asub seade praegu laos. Lähiajal on kavas seade ühendada statsionaarselt asutuse vooluvõrku, et varutoite allikas katkestuste korral automaatselt rakenduks. Praegu on võimalik seda teha käsitsi. Samuti tähelepanu pälvinud haagis on ca 1 tonn kaaluva seadme juurde kuuluv alus transportimiseks. Alternatiiv oleks seadet iga asukoha muutuse korral kraanaga või tõstukiga paika tõsta.
Majandamiskulud
Hiljuti on meedia kätte viidud asutuse raamatupidamise algdokumentatsioon. Kahetsusväärsel kombel ei ole dokumentide üle andja andud numbritega seoses nende taga olevaid põhjendusi ja selgitusi või on need olnud sihilikult eksitavad.
Me püüame kõikidele kerkivatele küsimustele järk-järgult vastata. Kuna informatsioon kätkeb kogu asutuse majandustegevust algdokumentideni ja üksikute transaktsioonideni siis kahjuks oleme olukorras, kus numbrite isegi üldsõnaline ning pealiskaudne avalikkusele lahti seletamine tähendaks korraliku raamatu mahus kirjatööd.
Selguse huvides püüame me järgnevalt koondada Eesti Interneti Sihtasutuse poolsed seletused kerkinud küsimustele, sh vastused Eesti Ekspressi ajakirjaniku Askur Alase poolt meile esitatud küsimustele.
Küsimusi tekitasid soetused Tööriistamerketist ning K-Rautakeskost ca 320 euro eest. 2010. aastal ostis Eesti Interneti Sihtasutus Tööriistamarketist ning K-Rautakeskost nimetatud summa eest vahendeid pisitöödeks kontori rendipinnal. Juhime tähelepanu, et näiteks rendileandjalt antud vahendite teenusena sisse ostmine oleks tulnud kulukam.
Küsimusi tekitasid soetused Selverist 2011. aasta jooksul kokku 900 euro eest ja restoranide toitlustuskulu ca 3000 euro eest. Toidupoodidest ostetu puhul on tegemist asutuse kontoris külaliste vastuvõtmiseks mõeldud kohvi, tee, kohvikoore ning suupistetega, lisaks ka asutuse suvepäevade toitlustus. Restoranides võõrustas Eesti Interneti SA väliskülalisi ja toimusid kohtumised partneritega. Kohtumised toimusid ca 1-2 korda kuus. Indikatiivselt kolmandik nimetatud summast oli asutuse töötajate, nõukogu liikmete ja domeenivaidluskomisjoni liikmete jõulude ja aastalõpu koosviibimise kulu.
Ekspressi artiklis on mainitud kaupluses Kangas ja Nööp sihtasutuse assistendi poolt tehtud kahte ostu kokku 13 eurot 40 sendi väärtuses 2011. aasta detsembris, mis olid asutuse jõulukaardi juurde käiva paela hinnaks.
Soetused apteegist on tulenevalt seadusest sihtasutuse kontorisse soetatud esmaabitarbed ja vererõhumõõtja.
Küsimusi tekitas 4000 kuluarve KPMG-lt, mis on seadusest tuleneva raamatupidamise aastaaruande auditeerimise kulu.
Tõstatatud on ka küsimus väidetavalt poolikult vastu võetud portaalide kohta: portaalid on valmis tellitud funktsionaalsuses, see tähendab ilma kujunduseta, mida arendatakse eraldi. Portaale testisid Eesti Interneti SA töötajad ja turvatestidele spetsialiseerunud ettevõte Clarified Security OÜ. Samuti anti testimise võimalus registripidajatele. Testimise käigus selgus vajadus garantiitöödeks, mida viib läbi portaalide arendaja Helmes AS. Samuti on praegu käimas portaalide kujunduslahenduse loomine, töid teostab Velvet OÜ. Tööde teostajad leiti vastavalt Riigihangete seaduses sätestatud menetlustele. Portaalide algset funktsionaalsust arutati registripidajate töörühmas, kus registripidajatel oli võimalik teha omad ettepanekud, millest hanke koostamisel lähtuti.
Reservvahendid ja DNSSec
Küsimusi tekitas asutuse reservi paigutatud vahendid mahus ca 1,2 miljonit eurot. Eesti Interneti Sihtasutus on riigieelarvest sõltumatu, ennast isemajandav organisatsoon. Reserv hõlmab DNSSecga seonduvate investeeringute finantseerimiseks ette nähtud vahendeid ja turvareservi kiireloomulisteks infrastruktuuri arendustöödeks või seadmete soetuseks. Samuti puhver majanduskeskkonna muutuste tarbeks.
DNSSec on domeenide signeerimisega usaldusahela tekitamisel põhinev turvarakendus päringute vahelthaaramise vältimiseks. Lihtsustatult öeldes kindlustamaks, et internetikasutaja ka sellele lehe või teenuseni jõuab, mille aadressi ta on sisestanud. Esialgse investeeringu suurus on 250 000 – 300 000 eurot. Tänaseks on DNSSec juurutanud 14 EL riiki, sh Soome ja Rootsi ja suurel osal on protsess pooleli. Lahenduse juurutamine võtab hinnanguliselt 2-3 aastat, millest vähemalt pool on testfaas. Lisaks esitab DNSSec lahendus asutuse opereerimisele täiendavad nõuded, muuhulgas peab organisatsioon viima ennast vastavusse kõrgendatud turvastandardiga (ISKE tase H).
Antud investeerimiskohustused tulenevad sihtasutuse rollist kriitilise informatsiooni infrastruktuuri osana, millega on seotud ka generaatori ost. Segadust on meedias tekitanud ka generaatori praegune staatus ning kasutusele võtmise aeg.
Domeeni tasu kujunemine
Segadust on tekitanud ka hinnapoliitika kujunemine. Ühe domeeni hind on pöördvõrdelises seoses registreeritud domeenide arvuga. Sihtasutuse toimimiseks vajaminev taristu on sisuliselt sama, olgu andmebaasis 65 000 domeeni, nagu Eestis või 300 000 domeeni nagu Soomes või 1000 000 nagu Rootsis. See tähendab, et näiteks Islandil, kus on vaid 35 000 registreeritud domeeni, on .is domeeni aastatasuks 39 eurot. Soomes on domeeni tasu 300 000 nime juures 12 eurot. Domeenireformi järgselt oli tasu 3 aasta peale 55 eurot. Näeme ka Eestil Soomega sarnast arenguperspektiivi.
Eesti Interneti Sihtasutus on oma kogukuludelt üks Euroopa väiksemaid. Praegu, kui domeenide eest tasutav kasutajad on ka registreeritud domeenide arv suurem kui ajal, mil domeenide kulu kaeti maksumaksja rahaga.
Vaatamata sellele ei ole Eesti Interneti Sihtasutusel võimalik võistelda rahvusvaheliste tippdomeenide mastaabiefektiga (.eu domeene on 3,5 miljonit, .com domeene 100 miljonit), mis ühe domeeni tasu väga madalal hoida võimaldab.
Edasiminek võrreldes vana domeenikorraga on siiski märgatav. Meelde tasub tuletada, et vana korra järgi polnud eraisikutel üldse õigust .ee domeene registreerida. Juriidilised isikud said sealjuures registreerida vaid ühe domeeni. Need piirangud on domeenireformiga kadunud. Vaatamata maksumaksja rahaga doteerimise lõppemisele on eraisikutel võimalik era.ee ning eesti.ee lahenduste kaudu endale tasuta alamdomeene registreerida.
Seletusi ei antud Eesti Internetikasutajate Liidu kohta. Samas, kui tegemist on pettusega ja organisatsioon eksisteerib vaid paberil, pole ka mingeid seletusi võimalik anda…
“Küll aga on oodata vaidlust Eesti Interneti SA ja kontaktisikute Lippmaade vahel, kelle huvidega re-delegeerimine vastuolus on.”
Mugavalt unustad mainida, et ette nähtult peaks domeenihaldusega tegelema organisatsioon millel on ka reaalne laiem toetus vastavas riigis. EISA’l see puudub ning see on ka põhjus miks ei tahetud seda ümber delegeerida. Selle pisiasja muidugi otsutasid sujuvalt “ära unustada”