Majanduskriisi mõju Euroopa pankadele tehnoloogia strateegiatele on olnud mitmekesine ja varieeruv. Arusaamine, kuidas pangad muutustele reageerinud võib olla päris keeruline, ent hiljutine uurimus tõi sellesse natukene selgust, märgib oma kommentaaris tehnoloogiaettevõte HP.
Kümmekond aastat tagasi tegid pangad tehnoloogiasse tohutuid investeeringuid, ent praegusel hetkel, mil toimetulek on olulisem kui pankade laienemine on finantsettevõtete tehnoloogiaalased strateegiad muutunud. Suurbritannia Finantsteenuste Klubi presidendi Chris Skinneri sõnul sõltub panga tegutsemisviis tema suurusest. Tema arvates jagunevad pangad nelja kategooriasse – haid, gorillad, gepardid ja laiskloomad. Igal neist on eriline ellujäämisstrateegia ja tehnoloogiline väljund.
- Hai on suur rahvuslik, regionaalne või globaalne pank, millel on tugev bilanss ja suured kapitalireservid.
- Gorilla on suur pank, mille maine on majanduskriisi tõttu kahjustada saanud (pangad, mis on saanud riigiabi).
- Laiskloom on väike pank, mis on saanud kriisis kannatada ning tema ellujäämine on kahtluse all.
- Gepard on väike pank, mis on edukalt vältinud majanduskriisist tulenevaid ohte ja on asunud vaikselt turuosa suurendama.
Kõik kirjeldatud pangatüübid valivad erineva lähenemise oma klientidele, näiteks suur gorilla võib mõnes riigis endiselt käituda haina, hoolimata sellest, et globaalselt on nende positsioon endiselt nõrk.
Online-panganduse ajastul on tehnoloogia arendamine ülioluline seniste klientide säilitamiseks ning uute võitmiseks. Kõigil neljal pangatüübil on erinev strateegia, tingituna nende eesmärkidest, võimalustest ja hetkeolukorrast.
Üldjuhul peavad kõik pangad, hoolimata nende tüübist tegema investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse, et püsida konkurentsis ning taastada oma turuosa. Kuna pangad peavad hetkel kokku hoidma on nende peamisteks tegevusteks kulude vähendamine ja tulusate teenuste jätkamine. Need kaks eesmärki pole aga ilmtingimata üksteist välistavad – arukate tehnoloogia alaste investeeringutega võivad pangad vähendada kulusid ja suurendada edu konkurentide ees. Näiteks Barclays Wealth, Banco Sabadell ja Allied Irish Bank on kärpinud printimiskulusid 20 kuni 30% ostes sisse hallatud printimisteenust.
Skinner ennustab, et ellu jäävad need pangad, kes automatiseerivad klienditeenindus protsessi (mitte teeninduse kvaliteedi arvelt) ja lõikavad tehnoloogiast kasu (näiteks hallatud printimise teenustega). Selline teenuste sisseostmine ja teeninduse efektiivsemaks muutmine võimaldab neil pühendada rohkem aega ja ressursse oma klientidele.