Ammusel 1989. aastal lasi Intel välja protsessori 486, mille sagedus oli 25 MHz; 1997. aastal võidutses IBM-i Deep Blue superarvuti Garri Kasparovi üle; 2012. aastal registreeriti Nevadas ametlikult Google Cari auto: sellest sai osariigis esimene transpordivahend, millel on lubatud tavateedel liigelda inimjuhtimiseta. Mis ootab meid tulevikus? Pole välistatud, et lähima viie aasta jooksul lakkab nutitelefon olemast tänapäevase inimese asendamatu atribuut, andes koha täiendatud tegelikkusele. Halb nägudemälu ja võõrkeelsete siltide lugemise raskused kaovad minevikku. Selle eest hoolitseb spetsiaalne optiline seade, millele on sisse ehitatud kaamera, kuvar ja arvuti. Rohkearvuliste objektiivide pidev kohalolek muudab kindlasti teravaks eraelu privaatsuse probleemi, kuid juba praegu jääb see vältimatuks tehnilise progressi varjupooleks.
Tohutu andmemaht, mida hakatakse tootma tänu kvantarvuti uuele arvutusvõimsusele, kolib kasutaja seadmest järk-järgult pilvedesse. Sinnasamasse pööravad oma pilgu ka tavalised küberkurjategijad, kes jätkavad rootkit’ide, troojalaste ja õngitsemislehtede loomist nii kaua, kuni see toob tulu. Tuleviku küberrünnakud ohustavad ühiskonda mitte ainult tõsiste rahaliste kaotuste tõttu – 2010. aastal avastatud Stuxneti õõnestav ussviirus tõestas, et pahavaral võib olla ka poliitiline taust. Küberruumi militariseerimine sünnitab kutseliste viirusekirjutajate leegione, sest troojalaste loomine ja veebirünnakud saavad seaduslikuks ning seda tegevust hakkavad toetama isegi mõned riigid.
Olulisimat rolli tehnoloogilises arengus mängivad tehisintellekti valdkonna edusammud. Meie vaim nagu ka meie tunded, mida evolutsiooni hoolitsev käsi arendas aastamiljoneid, põrkuvad ootamatult kokku tehnoloogiatega, mis ulatuvad meie intellekti piiridest kaugemale. Mingil hetkel ületavad intellektuaalsete süsteemide võimalused meie võimalusi sel määral, et me enam ei saa aru mehhanismidest ja loogikast, mis seisavad nende süsteemide otsuste taga. Ühtaegu algab ajastu, mil küberohtusid loovad ja kasutavad üksteise vastu mitte inimesed, vaid masinad.
Kuid rääkida sellest, et iga tehnoloogilise arengu stsenaarium viib inimkonna ilmtingimata apokalüpsiseni, on ennatlik. Tulevik pakub meile suurte riskide kõrval ka võrratuid võimalusi. Arvutite juhitaval maakeral ei ole enam rutiinset tööd ega töötukassat. Igaüks saab viia oma unistused ellu ja arendada oma andeid. Selleks aga, et kõik läheks niisuguse stsenaariumi järgi, tuleb säilitada kaine mõistus ja enesevalitsus. Vastasel korral on tagajärjeks apaatsete laiskvorstide kurb kokkutulek!
Artikli täisversioon on kättesaadav lehelt http://www.securelist.com/en/analysis/204792256/IT_security_in_2030_only_humans_will_be_the_same.