Eile, IT teemadele keskenduvas Kuku Raadio saates Restart räägiti sellest, kuidas soodustada ettevõtetes kaugtöö tegemist. Saates andis nõu Eesti Telekomi IT-teenuste haldur Taavi Talve ning diskussiooni juhtisid Henrik Roonemaa ning Mart Parve.
Kaugtöö edendamisest on räägitud juba aastaid, kuid väga suures mahus seda Eesti ettevõtted siiski ei praktiseeri. Miks?
Taavi Talve: „Siin on mitu põhjust. Esiteks, ettevõtete juhid kardavad, et inimesed, kes pole nende vaateväljas ei tee nii palju tööd kui kontoris – laisklevad. Teiseks ei tunta turvalisi IT-lahendusi kaugtöö tegemiseks. Kolmandaks arvatakse, et kaugtöö tekitab ettevõttele lisakulusid jne.“
Talve ütles, et distantsilt töötamine vajab harjutamist. Selle tegemise eesmärk peaks olema see, et töötulemus läheb paremaks ja inimene naudib kaugtöö tegemise võimalust. Igaühele see ei sobi.
„Kui tulin Eesti Telekomi tööle ning mulle pakuti võimalust kodus töötamiseks, mõtlesin algul minagi, et see on hea võimalus pisut vabamalt võtta. Esimesel, teisel päeval see ehk nii oligi, kuid siis tekkis töörutiin ning ma harjusin uute oludega. Nüüd teen igal kuul umbes 4-5 kodukontori päeva ja ma naudin seda ja teen tõesti tööd,“ lisas Talve.
Diskussioonis jõuti ühiselt arusaamale, et distantsilt töötamisel on hästi oluline panna paika eesmärgid ja ülesanded, mida soovitakse ära teha. Töötajate töö hindamisel peaks hindama töötulemust, mitte istmik-tunde. Kui töötulemused kaugtööd tehes on head, siis on ju kõik korras. Rahul on nii töötaja kui tööandja.
Henrik Roonemaa: „Millest peaks ettevõte alustama kaugtöö planeerimisel? Päris nii ju ei saa, et ettevõtte juht teatab esmaspäeva hommikul, et minge nüüd kõik koju või tehke tööd seal kus mugavam on. Kõigepealt on ju vaja luua IT-tehnilised võimalused kaugtöö tegemiseks ning tagada turvalisus, et ettevõtte dokumentidele ei saaks soovimatud inimesed ligi.“
Talve: „Alustama peaks analüüsist. Läbi tuleb mõelda, miks kaugtööd tehakse ja kas seda peaksid tegema kõik ettevõtte töötajad või ainult osad neist. Läbi peaks mõtlema, millistele programmidele ja infole peaks kaugelt ligi pääsema. Mõtlema peaks ka sellele, et kui kaugtööd tehakse mitte ainult arvutitest, vaid ka nutiseadmetest, siis kuidas tagada nendes olev andmete kaitse. Ja teha tuleks ka kulude analüüs. Kui see kõik on tehtud, siis kogemuse baasil võin öelda, et sageli osutub kaugtööga alustamine kergemaks kui arvatakse. IT-lahendusi, mida on vaja juurde tellida, pole just palju.“
Talve lisas, et kaugtööd planeeriva ettevõtte juht peaks ära otsustama ka selle, kas töö korralduseks vajalikku IT-tuge hakkab pakkuma oma IT-spetsialist või IT kaughaldusteenust pakkuv ettevõte. Kui ettevõtte töötajad paiknevad sajas erinevas kohas üle Eesti, siis ühel IT-spetsialistil on raske neid kõiki aidata. Sellisel juhul oleks mõistlik teenus sisse osta, sest ikka tekib olukordi, kus IT-spetsialist peab kohale sõitma ja ei saa tehnilisi probleeme kaughalduse (loe: üle interneti) teel lahendada.
Näiteks Eesti Telekomil on filiaalid üle Eesti ning on olemas maksimum võimekus IT-spetsialiste kiiresti kohale saata ükskõik millisesse asukohta Eestis ning lisaks on kogemus ja võimalus korrektse ja turvalise kaugtöö IT-lahenduse pakkumiseks.
Saadet kaugtööst saab järelkuulata Kuku Raadio kodulehelt: http://podcast.kuku.ee/saated/restart/