Tarbijate vaatamis- ja ostuharjumusi analüüsiva uuringufirma Nielsen andmetel usub üle poole Eesti elanikkonnast, et näost-näkku suhtlus on asendumas elektroonilisega.
Ligikaudu seitse inimest kümnest üle maailma (69%) usuvad, et näost-näkku suhtlus on asendumas elektroonilisega, Eestis on see näitaja 53%. Nielseni uuring Screen Wars: The Battle of Eye Space in TV-Everywhere World analüüsib kiirelt arenevat videomaastikku ja seda, kuidas tarbijad kohandavad enda vaatamisharjumusi uues reaalsuses, kus ¾ vastajatest üle maailma naudivad ühenduses olemist igal ajal ja igal pool.
„Valikuvabadus ei suurenda mitte üksnes keerukust, vaid loob juurde rohkelt uusi võimalusi. Väga oluline on aru saada, kuidas vaatamisharjumused on muutumas. Kuigi Eestis on televisioon veel juhtival kohal, siis nooremate tarbijate jaoks muutub järjest olulisemaks võimalus tarbida meediat ja videosisu igal ajal ning igast seadmest. Meediatööstus peab need muutused avasüli vastu võtma ja uue reaalsusega kohanema,“ ütles Nielsen Eesti juht Margo Kurisoo.
Kuidas me vaatame: mida suurem ekraan, seda parem
Kui üle poole vastanutest üle maailma (55%) peavad videosisu tarbimist oluliseks osaks enda igapäevaelust, siis Eestis on see näitaja 27%. Samal ajal peavad eestlased ekraani suurust videosisu tarbimisel vägagi oluliseks – koguni 71% vastanutest nentis, et mida suurem ekraan, seda parem (kogu maailmas on see näitaja 63%). Tahvelarvutitest ja telefonidest videote vaatamist peavad eestlased pigem ebamugavaks – üksnes 13% eestlastest arvab, et mobiiltelefonist videote vaatamine on  mugav (maailmas on see näitaja 59%) ning üksnes 23% vastanutest arvab, et tahvelarvuti on videote vaatamiseks sama hea kui sülearvuti (võrreldes 53% kõikidest vastanutest üle maailma).
Miks me vaatame: sotsiaalmeedia tähtsuse kasv

Üle maailma on otsesaadete vaatamisest  saamas sotsiaalne sündmus, mis ületab meie elutoa piirid ja vestluseid oma lemmikseriaalide üle peetakse järjest enam sotsiaalmeedias. Uuringust selgub, et kõikidest vastajatest üle maailma 53% hoiab end saadetega kursis selleks, et osaleda temaatilistes vestlustes sotsiaalmeedias, Eestis on see näitaja 24%. Otsesaateid, milles on võimalik sotsiaalmeedia vahendusel kaasa rääkida, eelistab 25% Eesti ja 49% kogu maailma vastajatest.

47% kõikidest vastajatest kasutavad sotsiaalmeediat samal ajal, kui vaatavad teise ekraani vahendusel videoprogramme ning 58% vastanutest lehitsevad samal ajal erinevaid internetilehekülgi (Eestis on need näitajad vastavalt 17% ja 35%).

Kuigi erinevate ekraanide samaaegne kasutamine muutub järjest populaarsemaks ka Eestis, on sotsiaalmeedia vahendusel saadete kommenteerimine siin alles tõusuteel. „Mitmed trendid jõuavad Eestisse küll väikese viivitusega, kuid võimalus otsesaadetes interaktiivselt kaasa rääkida, on siinsetegi vaatajate jaoks muutumas järjest olulisemaks.  Nii mõnegi telesaate tootjad on selle trendi juba ka omaks võtnud ja pakuvad vaatajatele võimalust Facebooki ja Twitteri vahendusel saateid kommenteerida ning küsimusi esitada,“ ütles Kurisoo.

Kõige rohkem vaatavad eestlased televiisorist videosisu üksinda kodus olles (72%), lihtsalt aja mööda saatmiseks (61%), söömise ajal (44%) ja koos perekonnaga aja veetmiseks (41%). Sarnaselt kasutatakse ka arvutit küllaltki palju – 59% vastanutest vaatab videosisu üksinda kodus olles  ja 57% ajaveetmiseks. Mobiiltelefonidest vaatavad eestlased kõige enam videoid arsti vastuvõtu järjekorras (27%) ja sõpra oodates (26%). Lisaks vaatab 9% vastanutest mobiiltelefonist videoid autoga sõites ja 6% vannitoas askeldades.
Mida me vaatame: televiisor domineerib
Nii maailmas kui ka Eestis eelistatakse erineva videosisu vaatamiseks kõige enam just televiisorit ja alles seejärel arvutit ning teisi seadmeid. Spordisündmuseid eelistab televiisorist vaadata 61%, uudistesaateid 80%, dokumentaalsaateid 79% ja filme koguni 81% eestlastest.  Üksnes lühivideote (alla 10 minuti) vaatamiseks eelistatakse teisi seadmeid ja eelõige arvutit (Eestis 61% vastanutest). Sellele järgnevad nutitelefon (25%) ja tahvelarvuti (20%). E-raamatuid ja mängukonsoole kasutatakse videosisu vaatamiseks üle maailma väga harva.
Elektroonilisi seadmeid kasutatakse Euroopas kõige enam uudiste vaatamiseks (67%), lähedastega suhtlemiseks (66%), muusika kuulamiseks (64%), fotode ja videote tegemiseks(59%). Eesti elanikest kasutab 91% elektroonilisi seadmeid aga arvete maksmiseks (Euroopa keskmine näitaja on 54%) ning 90% teiste pangatoimingute tegemiseks (Euroopa keskmine 57%). Sellele järgnevad uudiste vaatamine (85%), lähedastega suhtlemine (79%) ja muusika kuulamine (76%).
Kes vaatab: pöörake tähelepanu noortele, kuid ärge unustage vanu
Televiisor on eelistatuim seade videosisu vaatamiseks kõikides vanuserühmades, kuid kõige populaarsem on see vanema generatsiooni seas. Üle 65-aastastest eelistab videosisu televiisori vahendusel tarbida 91% vastanutest, 50-64aastastest 84%, 35-49aastastest 75%, 21-34- ning 15-20aastastest 62% vastanutest.
Arvuti ja mobiilsete seadmete kasutamine on kõige populaarsem nooremate tarbijate seas. 15-34aastastest kasutab videosisu tarbimiseks arvutit 42% vastanutest (üle 65-aastaste seas on see näitaja 15%). Samuti kasutavad kahe noorema generatsiooni esindajad kõige enam mobiiltelefone (vastavalt 22% ja 20%). Tahvelarvuteid kasutavad videosisu vaatamiseks kõige enam 21-34aastased ning 35-49aastased (vastavalt 16% ning 15%).

“Nooremate generatsioonide jaoks ei ole mobiiltelefon üksnes vahend, mida kasutatakse liikumises olles, vaid igal ajal ja igas kohas – isegi oma elutoas. Meediasisu loojad peavad olema paindlikud ja jõudma tarbijateni, ükskõik kus, milliste seadmete ning milliste tegevuste ajal parasjagu meediat tarbitakse,” ütles Kurisoo.
Nielseni digitaalmaastikku analüüsiv uuring viidi läbi internetikasutajate seas 60 riigis jõudmaks järeldusele, kuidas muutused digitaalmaastikul mõjutavad seda, kuidas, kus ja miks me vaatame videoprogramme. Videoprogramm defineeriti kui ükskõik milline telesaade, professionaalne video, kasutaja poolt loodud sisu, mida saab vaadata televiisorist, arvutist või mobiilsest seadmest (nutitelefon, tahvelarvuti, mängukonsool, e-luger).
Nielsen on ülemaailmne uuringufirma, mis pakub põhjalikku ülevaadet tarbijate käitumise kohta. Nielseni Watch segment pakub meedia- ja reklaamiklientidele võimalust mõõta sihtrühmade video, audio ja teksti tarbimist sõltumata seadmest. Buy segment pakub ainsana maailmas pakendatud kauba tootjatele ja jaemüüjatele globaalset ülevaadet jaemüügi tulemuste kohta. Integreerides Watch ja Buy segmentide informatsiooni ja andmeid teistest allikatest, pakub Nielsen oma klientidele maailmatasemel mõõdikuid ja analüüsi, mis aitavad parandada klientide tulemuslikkust. Nielsen on esindatud 100 riigis, kus elab üle 90% maailma rahvastikust. Rohkem infot: www.nielsen.com