Rakvere politseijaoskonnas on menetluses ligi kümme juhtumit, kus inimesed on saanud veebimüügikeskkonnas kaupa ostes petta. Kannatanud pole peale rahaülekannet kätte saanud tellitud kaupa ega neile pole ka hilisemalt tagastud raha. Enamasti on tegemist Lääne-Viru elanikega, kuid kannatanuid on ka mujalt Eestist.
Haljala piirkonnakonstaabel Meelis Pallon ütles, et kelm tegutseb sihilikult ja müüb teadlikult olematut kaupa. „Nii on müügiks olevat mobiiltelefoni ostnud mitmed ja mitmed inimesed. Kuidas aga neid pole ettevaatlikuks teinud soodne hind, see jääb küsitavaks,“ ütles ta. Kelm müüb uusi mobiiltelefone poe letihinnast kuni kolm korda odavama hinnaga, samuti on politsei välja selgitanud, et tema kaubavalikus on veel kasutatud sülearvuti.
Hetkel on politseil teada kasutajanimi, mis koosneb ees- ja perekonnanimest. „See ei tähenda, et seal taga on reaalselt sellenimeline mees. Kontosid või luua iga päev, erinevate nimede all,“ ütles Pallon. Ta lisas veel, et mõnele kelmile on inimeste petmine elatusviisiks, politsei poole pöördub oma murega ainult väike osa inimesi, kannatanuid on ilmselt märksa rohkem.
Paljudele kelmidele on iseloomulik, et nad tahavad kauba eest saada raha otse oma arveldusarvele. Politsei soovitab kõigil, kes tahavad internetikeskkonnas maandada tehingu riski, kasutada deposiitkontosid. Need on ostukeskkonna poolt loodud vahekontod, kus ostja kannab enne kauba kättesaamist raha vahekontole ja peale kauba kättesaamist saab müüja alles raha kätte. Sedasi arveldades saab vältida petta saamist.