Täna toimus Tallinnas kõrgetasemeline konverents “Kas e-riik või e-sõltuvus”, kus arutleti riigi ja erasektori teenuste sõltuvuse üle infotehnoloogiast.
Konverentsi avades sõnas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves: “Väikesele Eestile on infotehnoloogia hädavajalik. See võimaldab meie inimestel teha loovat tööd ja lasta masinatel teha asju, mida nemad saavad teha. Jah, oleme e-teenustest sõltuvad, olgu selleks e-pangandus või e-kool. Olen veendunud, et seda tuleb maksimaalselt ära kasutada. Selleks on era-ja riigisektori koostöö ülimalt tähtis. Riigi võime enda kriitilist IT-taristut kaitsta sõltub suures osas erasektorist. Kui ettevõte pakub ühiskonnale elutähtsat teenust, peaks ta olema võimeline seda pakkuma ka rünnaku puhul, et teenus ei oleks liiga kaua kättesaamatu.
E-riik või e-sõltuvus on paradoksaalne, sest e-riik kätkeb endas ka sõltuvust. Niiakaua, kui sellest teadlikud oleme, küberhügieeni hoiame ja viiruste vastu vaktsineerime, ei ole e-sõltuvus probleem. Just teadmised võimalustest lubavad riske ennetada ja ohjata.“
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske sõnul on riik enda infosüsteeme arendanud vastutustundlikult. “Inimesed on hakanud aru saama, et Eestis töötab enamiku suurte lahenduste taustal e-faktor ehk infotehnoloogia, kuigi alati ei ole see nähtav. Selle kõrval on teisejärguline küsimus, kas mingis ametkonnas liigub veel paber.”
Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisalu: “Oleme seisus, kus ühiskond ja tehnikud peaksid omavahel natuke rääkima. Maailmas jõutud järeldusele, et ainult tehnilised meetmed ei aita meil süsteeme kaitsta, kuna süsteeme juhivad ju inimesed, mitte tehnoloogia. Näiteks on meil vaja häid ja töötavaid seadusi, mis toimivad ka küberruumis, mitte spetsiaalseid IT-valdkonda reguleerivaid seaduseid.
Eesti riik on väga sõltuv infotehnoloogiast ja e-teenustest. Kui paljudes riikides ei too riigiasutuste arvutirikked, küberründed või suured sidekatkestused kaasa suuri probleeme ühiskonna toimimisele, siis Eestis toimib suur osa riiklikke teenuseid infotehnoologia abil. Lisaks pakuvad olulisi igapäevaseid teenuseid hoopis eraettevõtted: vesi, elekter, küte, side jne. Tänapäeval on need teenused järjest enam sõltuvad infotehnoloogilistest lahendustest ja riigi roll on hoolitseda selle eest, et need teenused oleks inimestele kättesaadavad.
Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanne on nendele elutähtsatele teenustele koos teenuse osutajatega turvameetmeid luua. Samas teostab amet nende täitmise üle järelevalvet ja tegeleb intsidentide ning nende tagajärgedega.
Konverentsi korraldas Riigi Infosüsteemi Amet EL struktuurifondide programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.