Riigipea sõnul peaks internet olema globaalselt üks, mitte fragmenteeritud või vestfaliseeritud. „Ütlen vestfaliseeritud, sest tundub, et mida mõned riigid tegelikult soovivad on, et iga riik võib ise reguleerida oma internetti vastavuses 1648 Vestfaali lepinguga,“ lisas president Ilves.
Riigipea tõdes, et demokraatlikes riikides toetume vabaduse tagamiseks ja ühtlasi anarhia vältimiseks John Locke’i põhimõttele valitsuse ja inimeste vahelisest kokkuleppest, kuid meil ei ole sarnast kokkulepet kübermaailma kohta. „Seetõttu peame taas läbi rääkima, mida liberaalsed demokraatiad saavad teha, mida peaksid tegema ja mida ei tohiks teha nende väga võimsate tehnoloogiatega, mis meie käsutuses nüüd on. Me elame taas Hobbes’i maailmas ja vajame digitaalse aja Locke’i ja Voltaire’i,“ lausus president Ilves.
Riigipea toonitas, et kuigi turvalisus on oluline, ei saa me kasutada seda sõnavabaduse piiramisel ettekäändena. Vabadus ja turvalisus ei pea üksteist välistama, lisas president Ilves: „Turvaline suhtlus internetis on täieliku internetivabaduse eelduseks. Eestis oleme suutnud turvalisust ja vabadust tasakaalustada, pakkudes nii avaliku kui erasektori e-teenuseid, mis põhinevad turvalisel online-identiteedil.“
Seoses internetivabaduse konverentsiga kohtub president Ilves täna ja homme Gruusia presidendi Giorgi Margvelashviliga, Kanada välisministri John Baird’iga, Hollandi välisministri Frans Timmermansiga, Mongoolia välisministri Luvsanvandan Boldiga ja Uus-Meremaa telekommunikatsiooniministri Amy Adamsiga.
Tänasest kolmapäevani kestval internetivabaduse koalitsiooni konverentsil “Vaba ja turvaline internet kõigile” kohtub 460 osalejat enam kui 60st riigist. Konverentsil arutatakse, kuidas tagada vaba ja turvalise interneti areng ka tulevikus. Internetivabaduse koalitsioon sai alguse 2011. aastal Haagis toimunud internetivabaduse konverentsil Hollandi välisministeeriumi eestvedamisel. Praeguseks on koalitsiooni liikmete arv kasvanud 23 riigini.
