President Toomas Hendrik Ilves, Müncheni julgeolekukonverentsi Wehrkunde üks avakõnelejaid, tõdes: küberohtudest on saanud kõige tõsisemaks peetud julgeolekuoht maailmas, paljud eksperdid peavad seda olulisemaks kui terrorismi, mis on viimase aastakümne jooksul olnud ohtudest kardetuim.
Küberkaitse pole pelgalt sõjanduslik küsimus, ja sellele ei ole võimalik vastu seista ainult sõjaliste vahenditega, sest mida enam sõltub ühiskond – alates liikluskorraldusest ja elektri tootmisest kuni piima jagamiseni supermarketitesse – infotehnoloogilistest juhtimissüsteemidest, seda laiemalt on küberrünnakuga võimalik halvata kogu ühiskonda, selleks sõjalist jõudu kasutamata.
Kuna Eesti on ühiskonna toimingutes üks maailma enim arvutiseeritud riikidest, siis oleme ka haavatavad küberrünnakule, ent ühtlasi oleme tänu oma kogemustele maailma esimeste hulgas nende ohtude vastu kaitset otsides, sõnas Eesti riigipea. Ta meenutas, et kuna küberrünnakud on suunatud mitte ainult sõjavägede, vaid kogu ühiskondade vastu, tuleb ka kaitsele mõelda ühiskonna kui terviku seisukohalt.
President Ilves kõneles samuti privaatsusest ja internetivabadusest, mis on maailmas viimase aasta jooksul palju kõneainet pakkunud: “1960ndail aastail kirjutas Marshall MacLuhan, et me elame “maailmakülas”, sest igaüks võib telerist näha, mis mujal toimub. Tegelikult jäi tollal metafoor poolikuks, sest keegi ei näinud, mis toimub inimeste kodudes. Alles internetiajastul elame me tõepoolest maailmakülas. Veebiühenduste, rakenduste, mobiiltelefonide, krediitkaardiostude ja muu sellise kaudu on kõigi kohta tõesti liikvel nii palju infot, nagu 19. sajandi väikeses külas.”
Eesti riigipea tunnistas, et seadused ja reeglid pole tehnilisele arengule veel järele jõudnud, mistõttu elame praegu omamoodi digiajastu anarhias.
“Vajame digiajastule samasuguseid suuri mõtlejaid nagu need, kes omal ajal aitasid rajada demokraatiat. Kes oleks digiajastu Locke või Voltaire?” küsis president Ilves.
“Üks probleem on dialoogi puudumine teaduslik-tehnilise ja humanitaarse mõtlemise vahel,” ütles ta. “Mõistmata demokraatlikku ühiskondlikku mõtlemist, mõtlevad tehnoloogiainimesed välja üha tõhusamaid masinaid, murdmata pead selle üle, milleks neid kasutada võib; humanistid pelgavad oma privaatsuse pärast, saamata aru tehnoloogiliste võimaluste tegelikust tähendusest. Vaja oleks dialoogi, et väärtused ja tehnoloogia areng omavahel sobitada.”
Ehkki küberohte tuleb võtta väga tõsiselt, et saa lahenduseks olla infovabaduse piiramine, rõhutas president Ilves, kes juhib praegu ka interneti haldusega tegeleva üleilmse ekspertide kogu tööd.
“Kahjuks toovad autoritaarsed riigid küberkuritegevust ja pealtkuulamisskandaale vabanduseks, et piirata info vaba liikumist,” tõdes ta ning lisas: vabaduse piiramise asemel tuleks kindlustada veebis turvaline identiteet ja kogu andmeprotsessi turvalisus kasutajate autentimise kaudu, milles Eesti on oma IT-lahendustega seni olnud muule maailmale heaks eeskujuks.
“Digiajastu on tulnud, et jääda, me ei saa minna tagasi pliiatsi ja paberi juurde. Tänapäeva digiühiskonnas on oluline, et samad vabadused ja õigused, mis kehtivad seaduse järgi mujal, kehtiksid ka veebimaailmas,” ütles president Ilves Müncheni julgeolekukonverentsi avapaneelis.
Kolme päeva jooksul arutavad Münchenis 400 Euroopa ja Ameerika mõjukat poliitikut, samuti julgeoleku- ja välispoliitika eksperti lisaks küberturvalisusele ning vabaduse ja julgeoleku ühildamisele kübermaailmas ka sellistel teemadel nagu Süüria kriis, Iraani tuumaprogramm, Euroopa julgeoleku tulevik, Lähis-Ida ja Balkani probleemid, Atlandi-ülene koostöö.
Tänavu 50. korda toimuval Wehrkundel ehk Müncheni julgeolekukonverentsil, mida on nimetatud ka euroatlantilise julgeoleku sepikojaks, osalevad seekord ligi 20 riigipead või valitsusjuhti ning 50 välis- või kaitseministrit. Konverentsi avakõne pidas Saksamaa president Joachim Gauck, kelle järel esineski Eesti riigipea.
Mitmed Müncheni julgeolekukonverentsi kõned on nähtavad siit: https://www.securityconference.de/en/news/article/live-from-the-50th-munich-security-conference/