Erinevalt teistest riikidest on Venemaal allveelaevasid mille otsa koperdada rohkem kui kuskil mujal riigis. Nõnda siis eile juhtus ,et Vene kalamehed olid väheke liialdanud alkoholi tarbimisega ja sõitsid küljepealt otse sisse allveelaevale. Sõdurid üritasid küll kalameestele märku anda erinevat pidi kuid seda kasutult. Kõik kalalaeval olnud isikud olid piirivalve sõnul tolleks hetkeks juba täiesti kontaktivõimetud.  Samuti jääb arusaamatuks kuidas kaugelt tulles jäi pildil olev allveelaev kalameeste jaoks nähtamatuks.

Õnneks allveelaev väga suuri kahjusid sellel korral ei saanud. Oleks tegemist olnud väheke suurema kalalaevaga oleks tagajärjed võinud olla hoopis midagi muud. Väidetavalt oli tegemist (Saint George the Victorious) (K-433) allveelaevaga. Mille puhul on tegemist Delta 3 klassi allveelaevaga suutes kanda 16 tuuma ballastilist raketti. Ankrus olles on vähetõenäoline ,et pardal olid ka lõhkepead kuid see ei ole jätkuvalt kinnistust saanud.

Tuumaallveelaev ehk aatomiallveelaev on allveelaev, mis töötab tuumkütusel. Tuumaallveelaeval on märgatavad eelised “tavalise”, harilikult diiselkütuse ja elektri jõul töötavate allveelaevade ees. Tuumareaktor ei vaja tööks õhku ja see vabastab laeva vajadusest sageli pinnale tõusta. Reaktori toodetav energia võimaldab laeval arendada pikka aega suurt kiirust ja kuna tuumkütust kulub suhteliselt vähe, siis ei ole seda ka tarvis sageli täiendada. Tuumaallveelaev võib jääda vee alla seniks, kuni laevas näiteks meeskonnal toit otsa saab. Tänapäevased tuumaallveelaevad on mõeldud kasutamiseks näiteks 25 aasta vältel ja sel ajal ei ole mitte kordagi tarvis tuumkütust täiendada. Seevastu traditsioonilised allveelaevad võivad vee alla jääda kõigest mõneks päevaks ja suudavad arendada tippkiirust kõigest mõne tunni vältel. Tuumaallveelaeva puuduseks on vastava tehnoloogia suur maksumus, mistõttu seda saavad endale lubada kõigest vähesed riigid.