Möödunud nädalal avas Andmekaitse Inspektsioon (AKI) oma kodulehel korduvate rämpspostitajate “musta nimekirja”, mille peamine eesmärk on hoiatada ettevõtjaid rämpspostitajatelt elektrooniliste otseturustusteadete vahendamise tellimise eest, kuna adressaadi nõusoleku andmist peab tõendama tellija ehk ettevõtja, kelle nimel reklaami saadetakse. Advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaadi Mari-Liis Orava sõnul lasub ettevõtjal kohustus veenduda, et adressaatide nõusolek vastaks isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimustele.

Elektroonilise otseturustuse all mõistetakse nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele saadetavaid pakkumisi mingi toote või teenuse kohta näiteks e-posti või SMS-i teel.

Advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaadi Mari-Liis Orava sõnul võib lihtsasti juhtuda, et ettevõtja on valmistanud listi olemasolevatest ja potentsiaalsetest klientidest, kellele on soov reklaami saata ning ehk isegi küsinud ka nende nõusolekut reklaami saatmiseks, kuid rikub teadmatusest siiski seadust – olulisemad eksimused puudutavad viisi, kuidas kontaktandmete kasutamise nõusolek adressaatidelt võetakse ning erinevusi elektrooniliste kontaktandmete kasutamise regulatsioonis füüsilise ja juriidilise isiku puhul. „Nõuded elektroonilisele otseturustusele sõltuvad suuresti sellest, kas adressaat on füüsiline või juriidiline isik ning kas pakkumise saatjal on adressaadiga varasem kliendisuhe. Kuid olenemata sellest, kas räägime otseturustusest juriidilisele või füüsilisele isikule, on alati oluline, et oleks tuvastatav, kelle nimel pakkumine edastatakse ning kuidas saab adressaat oma kontaktandmete kasutamist otseturustuseks keelata. Kontaktandmete kasutamise keelamine peab olema võimalik elektroonilise side võrgu kaudu, see peab olema tasuta ja lihtne – näiteks „eemalda“ nupp, link pakkumise lõpus ja e-kirjale vastamine,“ lisas Orav.

Kõige rangemalt on Orava sõnul reguleeritud füüsilise isiku elektrooniliste kontaktandmete kasutamine ja see on lubatud üksnes füüsilise isiku eelneval nõusolekul – kusjuures see nõusolek peab olema antud vabatahtlikult juba enne igasuguste pakkumiste saatmist, vastama isikuandmete kaitse seaduses sätestatud tingimustele. Arvesse ei lähe vormid, kus vaikimisi on juba valik inimese eest ära tehtud. Seevastu, kui pakkumise saatja ja adressaadi vahel on varasem kliendisuhe ning pakkumise saatja on saanud seoses toote müügi või teenuse osutamisega ostja kontaktandmed, siis võib sama pakkumise saatja ilma nõusolekuta saata pakkumisi samasuguste toodete või teenuste turustamiseks. Seda eeldusel, et elektrooniliste kontaktandmete esmase kogumise ajal on antud isikule selge ja arusaadav võimalus keelata ettevõtjal oma kontaktandmete selline kasutamine.

Juriidiliste isikute elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on mõnevõrra lihtsam, kuna sellisel juhul ei ole eelnev nõusolek vajalik. „Seevastu põhjustab tihti segadust, millal on tegemist ikkagi juriidilise isiku kontaktandmetega ja millal mitte. Probleemi ei ole üldiselt juriidiliste isikute üldiste e-posti aadresside ehk ettevõte@ettevõte.ee ning füüsiliste isikute isiklike e-posti aadresside ehk eesnimi.perekonannimi@gmail.com puhul. Esimesel juhul on selgelt tegemist juriidilise isiku kontaktandmetega, millele otseturustusteadete saatmiseks ei ole adressaadi eelnevat nõusolekut tarvis, teisel juhul on tegemist aga füüsilise isiku kontaktandmetega, millele otseturustusteadete edastamiseks on vaja küsida enne isiku nõusolekut,“ lisas Orav.

Keerulisem on Orava hinnangul lugu e-posti aadressidega, mis otseselt või kaudselt viitavad nii juriidilisele kui ka füüsilise isikule, näiteks eesnimi.perekonnanimi@ettevõte.ee või IT-juht@ettevõte.ee – sellistel juhtudel on AKI oma juhendis elektrooniliste kontaktandmete kasutamise kohta otseturunduses leidnud, et üldiselt peaks lähtuma reeglist, et e-posti aadresse võib pidada juriidilise isiku omaks siis, kui sinna saadetud otseturustusteade on seotud adressaadi tööülesannetega.

Järelevalvet otseturustusreeglite rikkumise üle teostab AKI, kes võib järelevalvemenetluse tulemusena teha ettevõtjale ettekirjutuse ning selle eiramise korral kohaldada ka sunniraha, mille ülemmäär on 9600 eurot.

Korduvate rämpspostitajate “must nimekiri” koosneb ettevõtetest, kes on vähemalt kolmel korral rikkunud elektroonilise side seadust ning lubatud tingimusi elektrooniliste kontaktandmete kasutamiseks otseturustuses. Nimekiri asub AKI kodulehel: http://www.aki.ee/et/menetluspraktika/rampspostitajate-nimekiri.