Sildiarhiiv: leedu

Eesti ettevõtted investeerivad enam seadmetesse, mitte inimestesse

Arenguseire Keskuse tellitud uuringust selgub, et kriisijärgsetel aastatel on tootmise efektiivsuse kasv Eestis aeglustunud. Võrreldes Põhjamaadega iseloomustab Eestit üleinvesteerimine seadmetesse ja alainvesteerimine inimestesse ning teadus- ja arendustegevusse.

Eestis on tootlikkuse kasv aeglustunud ning aastatel 2009–2016 oli see vaid 2%, mis on oluliselt vähem kui aastatel 2001–2007, mil see ulatus 6%-ni. Langustrend on märgatav ka võrreldes teiste Euroopa riikidega, kriisijärgsel perioodil on oma tootlikkust enam kui Eesti kasvatanud näiteks Leedu, Iirimaa, Ungari, Türgi, Slovakkia, Bulgaaria, Poola ja Rumeenia. 2016. aastal moodustas Eesti SKT elaniku kohta 75% Euroopa Liidu riikide keskmisest, kuid Eesti tööjõu tunnitootlikkus moodustas vaid 63% Euroopa Liidu keskmisest.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt prof. Kadri Männasoo juhendamisel läbiviidud uuringust selgub, et Eesti ettevõtted eristuvad teiste Euroopa Liidu riikide ettevõtetest suure seadmete investeeringute osakaalu ning väikese inimeste koolitamise, juhtimisprotsesside arendamise, arvutitarkvara ning teadus- ja arendustegevuse investeeringute osakaalu poolest.

„Eesti ettevõtete investeeringutest 69% läheb masinatele, seadmetele, maale ja ehitistele ning innovatsiooni toetavad immateriaalse põhivara investeeringud moodustavad alla kolmandiku,“ tõi välja Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell, kes juhib tootlikkuse uurimisprojekti. Kõrge tootlikkusega Lääne-Euroopa riigid investeerivad suurel määral just immateriaalsetesse varadesse, näiteks 2016. aastal oli nende osakaal Hollandis 41%, Taanis 42% ja Soomes 37%.

Investeeringutel on tootlikkusele erinev mõju, toovad teadlased välja. „Majandusarengu varasemas etapis ajendavad kasvu investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiasse, kuid järgnevas etapis on kasvuveduriks inimeste teadmised ja oskused. Kõrgeimates arengufaasides tõukub kasv aga hoopis teadus- ja arendustegevusel põhinevast innovatsioonist,“ selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell.

Uuringu autorid pakuvad välja unikaalse ettevõtete väärtusloome arengumudeli liikumaks kõrgematele astmetele rahvusvahelistes väärtusahelates. Mida kõrgem on ettevõtte positsioon väärtusahelas, seda pikemaajalist ning mitmekesisemat rahastamismudelit eeldab ärimudel.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusprofessor Kadri Männasoo tõi välja, et Eesti jaoks on esmatähtis väärtusloome kasv läbi järjekindlate investeeringute tarka majandusse ja ühiskonda. „Kui Eesti möödus senistest konkurentidest kiirete käiguvahetuste ja osavate manöövritega, siis meist kaugel eesolevate liidrite püüdmiseks tuleb hoida siht sirge ning kiirus järele jõudmiseks piisav, kuid stabiilne,“ rõhutas ta.

Eesti ettevõtted küll jälgivad tootlikkust, kuid ei pea tootlikkuse kasvu esmatähtsaks, selgus uuringust. „Keskendutakse olemasolevate klientide vajadustele ning laiem vaade tänastele ja tulevastele turgudele on tagaplaanil. Investeerimismustrites domineerivad kapitalimahukad põhivarainvesteeringud, mida algatatakse keskastme juhtide tasandilt. Innovatsioonis on rõhk protsessiinnovatsioonil, kuid ka kliendikesksel tooteinnovatsioonil,“ tõi Männasoo välja. Juhtumiuuringu raames selgus, et kuigi töötajaid tuuakse esile ärimudeli olulise komponendina, siis valdav on käsitlus, kus inimest nähakse tööjõu rollis ühe tootmissisendina olemasolevas tootmisprotsessis, mitte teadmiste ja kompetentside kandjana.

Üleinvesteerimist materiaalsesse põhivarasse võib võimendada ka maksusüsteem, mis soosib kapitaliinvesteeringuid ning kehtestab täiendavaid koormisi inimressursile, näiteks kõrgete tööjõumaksudena, või ei soosi teadus- ja arendustegevust.

Arenguseire Keskus on läbi viimas tootlikkuse arengutele keskenduvat uurimisprojekti, mille eesmärgiks on hinnata lisaväärtuse kasvu perspektiive ning uurida, millised on võimalikud tootlikkuse kasvu allikad järgmisel 10–15 aastal. Arenguseire Keskuse tellitud uuringu “Kas ettevõtete investeeringud jõuavad tootlikkuseni?” autorid on Kadri Männasoo, Mait Rungi, Heili Hein, Aaro Hazak ja Helery Tasane Tallinna Tehnikaülikoolist. Tootlikkuse uurimisprojekt valmib selle aasta sügisel.

Uuringu aruande täisteksti ja kokkuvõttega saab tutvuda siin: https://www.riigikogu.ee/arenguseire/tootlikkuse-uurimisprojekt/

Liitlased harjutavad Balti õhuruumi turvamist

Täna toimub Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis kahepäevane NATO ja partnerriikide iga-aastane õhuväe õppus Ramstein Alloy, et harjutada Baltikumi õhuruumi turvamist.

 

Kolm korda aastas peetavad õppusel harjutatavad õhuväelased juhtimis ja sideprotseduure ning õhuturbe harjutusi Balti riikide õhuruumis. Seekordsel õppusel on kandev roll Eesti õhuväel ja Ämari lennubaasil. Lisaks osalevad siin paiknevad Prantsuse õhuturbe lennukid ning Leedu, Portugali, Hispaania, Saksamaa, Norra, Poola ning Hollandi õhuväelased ja lennuvahendid.

Partnerriikidest osalevad õppusel Rootsi ja Soome. Merepääste harjutuse läbiviimisel Pirital teevad õhuväelased koostööd politsei-ja piiravalve ametiga.

Ramstein Alloy õppuste sari sai alguse 2008 aastal ning fookuses on alati Balti riikide õhukaitse protseduuride harjutamine ning liitlaste ja partnerriikide vaheline koostöö. Õhuturbe missioonid kestavad 4-kuulise rotatsiooniga ning sellel osalevad liitlaste lennukid paikevad nii Ämari lennubaasis kui Leedus.

 

WoraPay edulugu käib Transferwise’i jälgedes

WoraPayPR_zpsf35dd9e9 Baltikumi viimaste aastate edukaim mobiilimakseid edendav ettevõtte WoraPay on jõudnud koos Transferwise’iga maailma TOP 50 tehnoloogia-valdkonna idufirmade hulka. WoraPay mobiilimaksete platvorm võimaldab Eestis ostude eest mobiiliga tasuda juba enam kui 40 müügikohas. Loe edasi WoraPay edulugu käib Transferwise’i jälgedes

Õpilased tõid Balti informaatikaolümpiaadilt kolm medalit

BOI - võistluse algust ootamas - esiplaanil Eesti kogenuim võistleja Simmo.
BOI – võistluse algust ootamas – esiplaanil Eesti kogenuim võistleja Simmo.

28. aprillist 3. maini peeti Poolas Balti informaatikaolümpiaad, kus võistlesid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Norra, Rootsi ja Soome võistkonnad. Koju toodi üks hõbe- ja kaks pronksmedalit. Loe edasi Õpilased tõid Balti informaatikaolümpiaadilt kolm medalit

Maailma suurimal fotokonkursil Sony World Photography Awards 2015 kuulutati välja peaauhindade võitjad

Mt Kenya, 1963, by Simon Norfolk, UK
Mt Kenya, 1963, by Simon Norfolk, UK

 

· Tiitli L’Iris d’Or / Aasta fotograaf ja auhinna 25 000 USA dollarit võitis Ameerika fotograaf John Moore
· Avatud kategoorias sai aasta fotograafi tiitli ja auhinna 5000 USA dollarit Saksa fotograaf Armin Appel Loe edasi Maailma suurimal fotokonkursil Sony World Photography Awards 2015 kuulutati välja peaauhindade võitjad

CERT-EE raport: #opindependence 1.–7. novembril

tango
RIA infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna raport annab ülevaate novembri alguses toimunud rünnete kronoloogiast, mõjust ja ulatusest. Raport annab ka soovitusi taoliste intsidentide vältimiseks ja mõju vähendamiseks tulevikus. Loe edasi CERT-EE raport: #opindependence 1.–7. novembril

Põhjamaade IT-firma Atea investeerib Lätti 14 miljonit eurot

atea

Põhjamaade suurim IT taristu ettevõte Atea plaanib lähiaastatel investeerida 14 miljonit eurot, et suurendada oma teeninduskeskust Riias, luues sellega 600 uut töökohta. Loe edasi Põhjamaade IT-firma Atea investeerib Lätti 14 miljonit eurot

RIA, pangad ja sideettevõtted harjutasid küberrünnete tõrjumist

Cyberdefenceandprofessionalservices

24.–25. aprillil toimunud NATO küberkaitsekoostöö keskuse rahvusvahelisel küberharjutusel “Locked Shields 2013Loe edasi RIA, pangad ja sideettevõtted harjutasid küberrünnete tõrjumist

Mida toob endaga kaasa Eesti tippdomeenide muudatus?

Lugedes Zone ajaveebi võib välja lugeda nagu oleks midagi suurt ja radikaalset muutumas Eesti tippdomeeni juures. Tutvusin muudatuse sõnastusega ja tegelikult ei ole tegu suuremahuliste muudatustega. Muudatus vähendab halduskontakti residentsuse piirangut, millega lihtsustatakse Euroopa Liidu majanduspiirkonna, USA ja Jaapani ettevõtetel .ee domeenide registreerimist. Sisuliset lihtsustatakse välisettevõtetel .ee domeeni all äri ajamist. Loe edasi Mida toob endaga kaasa Eesti tippdomeenide muudatus?

Windows Phone Marketplace kättesaadav ka Eestis

Juba lähikuudel laieneb Windows Phone Marketplace 23 riiki – Bahrein, Bulgaaria, Hiina, Costa Rica, Horvaatia, Eesti, Islandi, Iraagi, Iisrael, Kasahstan, Läti, Leedu, Katar, Rumeenia, Saudi Araabia, Slovakkia, Sloveenia, Tai, Türgi, AÜE, Ukraina, Venezuela ja Vietnami. Esialgu arendajatele veel küll ametlik tugi puudub, kuid läbi partnerite nagu Yalla Apps ja Appa Mundi saavad ka meie oma arendajad Marketplace müüki saata rakendusi. Praegu on Marketplaces müügil juba 11 rakendust mis on tehtud just Eesti turgu silmas pidades (Andres kirjutas ka väikese ülevaate nendest oma blogis Tehniline Evangelism) ning on oodata lähiajal veel paljude teiste rakenduste lisandumist.
Loe edasi Windows Phone Marketplace kättesaadav ka Eestis

Domeenide registreerimise Eestis jõudis arvult Soome tasemele

2012. aasta alguses jõudis Eesti .EE domeenide registreerimise arvult elaniku kohta Soome rahvusdomeeni .FI registreerimise tasemele, ehk 1000 elaniku kohta on mõlemas riigis kasutuses 50 rahvuslikku domeeni. 2011. aastaga möödus Eesti domeenide registreerimise arvult Lätist ja Leedust, kus on kõnealune number mõlemal võrdselt 43, teatas Eesti Interneti Sihtasutus. Loe edasi Domeenide registreerimise Eestis jõudis arvult Soome tasemele