Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) võttis tänavu vastu 509 uut välistudengit 56 riigist, kasvatades välismaiste tudengite koguarvu Eesti ainsas tehnoloogiaülikoolis ligi 1400-ni.
Kõige enam uusi välistudengeid tuli Soomest, kust astus TTÜsse 133 üliõpilast. Järgnesid Nigeeria 47, Ukraina 36, India 33, Türgi 32 ja Gruusia 31 tudengiga. Enamik välistudengeid pürgis TTÜs magistriõppesse, kuhu võeti vastu 250 rahvusvahelist üliõpilast. Järgnesid bakalaureuseõpe 229 ja doktoriõpe 30 välisüliõpilasega.

TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektori Tea Varraku sõnul on TTÜ endiselt suurima välistudengite vastuvõtuga ülikool Eestis. „Esialgsetel andmetel valis pea 40% sel aastal Eestisse õppima asunud välistudengitest TTÜ,“ rääkis Varrak. „TTÜs õpib hetkel ligi 1400 rahvusvahelist tasemeõppurit ning lisaks neile umbes 300 vahetusüliõpilast. Ligi 12% TTÜ 12 000-liikmelisest tudengiperest on pärit rohkem kui 80 välisriigist, moodustades nii Mustamäe ülikoolilinnakus Eesti suurima välistudengite kogukonna.“

Välistudengite seas on kõige populaarsemad erialad integreeritud tehnoloogiad, küberkaitse, rahvusvaheline ärikorraldus, tööstustehnika ja juhtimine ning arvutisüsteemid. Kokku pakub TTÜ sel õppeaastal 4 ingliskeelset õppekava bakalaureusetasemel, 18 inglisekeelset õppekava magistritasemel ja 10 inglisekeelset doktoriõppe kava.

Kevadel viis TTÜ välistudengite seas läbi uuringu, mille kohaselt kavatseb üle poole välistudengitest pärast lõpetamist otsida Eestis tööd, magistrantide seas on see osakaal ligikaudu kaks kolmandikku. Kõige enam soovivad siin erialast tööd leida keemia- ja materjaliteaduskonna välistudengid, kellest 80% kavatseb Eesti tööturule siseneda. Järgnevad infotehnoloogia teaduskonna välistudengid (66%), mehaanikateaduskonnas õppijad (64%) ja matemaatika-loodusteaduskonna välisüliõpilased (62%).

TTÜ prorektor julgustas Eesti tööandjaid vaatama välistudengeid kui võimalikke töötajaid. „TTÜ pooldab igati tarkuse toomist Eestisse, sest välisüliõpilased rikastavad teadust ja haridust ning võivad leevendada ka tööjõupuudust õige mitmes valdkonnas,“ lausus Tea Varrak. „Välismaalaste seadus lubab Eestis õppimiseks antud elamisloa alusel ka töötada, kui edasijõudmine õpingutes selle pärast ei kannata. Ülikooli lõpetamise järel on ka väljapoolt Euroopat pärit välistudengitel võimalik jääda töö otsimiseks pooleks aastaks Eestisse ning meie tööandjad saavad Eestis kõrgkooli lõpetanud välismaalasi tööle võtta samadel alustel kui kohalikke inimesi.“

1918. aastal asutatud TTÜ on Eesti ainus tehnoloogiaülikool, mille unikaalsus peitub tehnika, loodus-, täppis-, sotsiaal- ja terviseteaduste sünergias. TTÜ vastutab inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest. Ülikoolis on ligikaudu 12 000 üliõpilast, 700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 70 000-ni. Rohkem kui 50 hektaril laiuv TTÜ linnak hõlmab 72 ehitist. Lisaks kaheksale teaduskonnale asuvad siin IT Kolledž ja Tallinna Teaduspark, mis koondab üle 150 kõrgtehnoloogia ettevõtte. TTÜ-l on eraldiseisvad kolledžid Kuressaares, Tartus, Kohtla-Järvel ja Tallinnas, ülikooli uusimaks kolledžiks on Eesti Mereakadeemia. Üliõpilastele pakutakse suurepärast tudengi- ja kultuurielu, ülikooli majutus- ja sportimisvõimalused on ühed parimad Põhja-Euroopas.