D7000 on parima hinna-kvaliteedi suhtega Nikoni poolt müüdav kaamera. Piltide kvaliteedi järgi võiks öelda, et ta jääb isegi Nikon D3’est ettepoole. Tegemist on tegelikult D90 ja D300s järeltulijaga ning edasiminek on suur.

U1 ja U2 – iseprogrammeeritavad seaded

See tähendab, et sa saad enda jaoks ette valmistada valgusbalansi, välgu, ava, säri, AUTO ISO maksimaalse suuruse ja kõik muu vajaliku. Lihtsalt hiljem libistad nupu U1 või U2 peale ja kõik sinu seaded on tagasi.

PS: Tegemist on kogu kaamerast täiesti eraldiseisvate programmidega, seega ka seaded mis muidu võivad tunduda globaalsed, nagu nt. ekraanivalgusutse seadistus on seal eraldi vaja paika sättida. Tõsi küll, vaid üks kord.

Kaks kaardipesa

Oota mida, harrastaja kaameral ja kaks kaardipesa? Täpselt nii! Lisaks saad sa ise seadistada mida see teine kaart täpselt tegema peaks siis. Nii on võimalik panna ühele kaardile RAW pilte salvestama ja teisele JPEG pilte salvestama (mina loobusin JPEG salvestamisest täielikult kuna RAW piltidest üle käia ja siis neid avaldada on palju mugavam), võimalus teha 1:1 koopiat teisele kaardile, või kasutada teist kaarti automaatse ümberlülitusena juhuks kui esimene kaart täis saab

HDR piltide tegemine pole kunagi nii lihtne olnud

Peegli eelukustamine, 3F 2.0 bracketing, interval taimeriga pildistamine. See on lihtne seadistada ning tulemuseks on kolm pilti täiesti erinevate säridega ning hiljem arvutis neid kokku liites on tulemus imeline. Peegli eelukustamise lubamine on hea näide sellest, et Nikon kuulab tagasisidet mis klientide poolt antud on.

Objektiivide ühilduvus

D7000 omab fookusmootorit keres seega sa saad kasutada igat viimast kui ühte AF objektiivi alates aastast 1986. Lisaks on toetatud ka kõik AI manuaal-fookus objektiivid alates aastast 1977. Loomulikult on toetatud ka kõik uued objektiivid, seega objektiivide ühilduvusega selle kaamera puhul muretsema ei pea.

Kit objektiiviga võib sõita kaugele

Nikoni kit objektiivid näevad, erinevalt Canoni omadest, lahedad välja, need tunduvad massiivsemad ja see on ainult hea. Mida suurem su kaamera välja näeb (ja paks objektiiv aitab sellele ainult kaasa) seda kiiremini neiud sulle naeratama hakkavad kui sa neid pildistad ning suuremast kaamerast on ka mugavam kinni võtta.

Üks minu eesmärkidest oli ka testida nii Canoni kui ka Nikoni kit objektiive. Kit objektiivid on väga alahinnatud – endega on võimalik teha võrratuid pilte ning kui sa sõidad kusagile soojale maale puhkama ja ei plaani õhtul pilte teha (vähemalt mitte ilma statiivi või välguta), pole sul midagi muud vaja kaasa võtta. Päevasel ajal on kit objektiivist rohkem kui küll, eriti kui päikest palju on ning suum on eriti paitav palaval ajal. Pimedas on aga Nikoni kit objektiivid oluliselt kehvemad kui Canoni omad seega sein kui selline kit objektiivi puhul tuleb Nikonil kiiremini vastu.

Nüüd miks ma ütlen, et kit objektiivid on kõvasti alahinnatud on seepärast, et see ei takista sinul hea pildi tegemist. Sa võid teha hea pildi kasvõi oma taskus oleva iPhonega. Kodanikud kes naeravad välja kit objektiivi on ise kas endale ostnud mõne kallima objektiivi või on müügimehed. Ma toon hiljem välja palju erinevaid objektiive ja lisavarustust, mille poole vaadata, kui sul rahalisi ressurse peaks olema. Tihtipeale võivad kit objektiivi poolt seatud piirangud panna su loovamalt mõtlema sellest, kuidas saada üle seatud takistusest ja fotod võivad tänu sellele tulla just huvitavamad. Seega ära karda eksperimenteerida, jälgi kompositsiooni ning tunneta ja püüa see võlu kaadrisse.

Kiirus ja autofookus

Mul pole ausalt öeldes õrna aimugi mida poisid Nikonis teinud on kuid korraliku objektiiviga teeb Nikon D7000 sama kiirelt (ja sama häid) pilte kui Nikon D3 ja pildistab isegi kiiremini kui Nikon D300. Nikon D7000 AF punktid on näidatud pisikeste mustade kastidena mis ei jää ette erinevalt Canon 7D suurtest lahmakatest. Lisaks sellele on manuaalfookus esmaklassiline, sellel on kolmesuunaline indikaator nagu D3X’il, mitte suhteliselt kehvapoolne ühe punktiga indikaator nagu D300s’il.

Hea objektiiviga on Nikon D7000 õhtu kuningas tehes kergelt kõigile teistele ära. Ainult kaasas olev kit objektiiv ei lase sellel omadusel kuidagi särada ja jätab teistsuguse mulje. Pildiotsija on kiire, peaaegu märkamatu “black-out” pildi tegemisel. Teisisõnu see pilgutab samakiirelt kui mina oma silma. Kui kiire ta nüüd oligi? 6 kaadrit sekundis on täiesti reaalne tulemus ilma tallaakuta, tallaakuga peaks kaadreid veel paar otsa lisanduma.

Kuigi D7000 omab “continuous auto-focus” filmimise ajal siis ma ei leidnud testiperioodil ühtegi õnnestunud kohta kus seda kasutada võiks. Kui sa siiski otsustad selle kaameraga filmida, siis on sinu parim sõber endiselt manuaalfookus.

3″ LCD ekraan

 

LCD resulutsioon on sama mis D3X ja D90’l kuid tegemist ei ole jämeda LCD’ga mida kasutatakse D3100 juures. Kuigi ta pole päevavalguses nii ere kui Canon 7D oma siis erinevalt Canonist oskab ta suumida korrektselt. Info ekraanil on üldjoontes suhteliselt nutune. Kuigi sealt saab üht ja teist kruttida siis pole see pooltki nii informatiivne kui Canoni 7D omal.

Mingil kummalisel põhjusel on võimalik kasutada seda ekraani ka pildiotsijana kuid erinevalt digiseepidest ei tööta see peegelkaameratel pea kunagi hästi. Pealegi miks sa peaksid seda kasutada tahtma kui kaameral on 100% pildiotsija (erinevalt näiteks Canon 60D’st, kus sa näed pildiotsijas veidi rohkem kui kaadris)?

Positiivse poolena nii nagu kallimatel kaameratel ikka leida võib leiab ka siin lisa ekraani kus kõik vajalik on kuvatud. Kokkuvõttes lõpetasin ma enamuse aja kasutades kas pildiotsija sees olevat ekraani koos infoga või lisaekraani. Suur ekraan jäi põhiliselt vaid pildi ülevaatamise rolli kuid tihtipeale ei tundud ma sellejärgi vajadust – kui kõik näidukud pildiotsijas rohelist tulukest näitasid olin kindel, et pilt ka välja tuli.

Teravus ja pildid

Mind pani üllatama, et ka JPEG BASIC kvaliteediga (ja teravustamine on sätitud 6 peale 3 asemel) tulevad pildid välja hingematvalt kenad. Kui sa pole kodanik kellele meeldib RAW’is pilte veidi siit ja sealt kruttida siis jäta meelde, et Nikoni puhul on JPEG ja BASIC enam kui küll. ISO on kaameral võimalik sättida kuni 25 600 peale ja ka siis tuleksid pildid head välja (eeldades, et sa ei kasuta selleks kit objektiivi).

Asi mis tõstab D7000’e esile teiste ees on esmaklassiline ja teistele pika puuga ära panev sarimöötmine. See ei eksi peaaegu kunagi ning tehnoloogia selle taga on aastaid ees sellest mis on Canonil. Ma leidsin ennast täielikult särimöödiku kätte usaldamas ja ei pidanud kordagi pettuma.

Video ja heli

Nooremal vennal, D5100 on pööratav ekraan mis on kindlasti videotegemise juures suureks plussiks (ja ilmselt ka mõnedes teistes kohtades). Ehk olen ma vanamoeline kuid mulle meeldib kui ekraan on kindlalt oma kohal ega käi kere küljest kuhugi eemale. Ehk mul polekski probleemi sellega, et ekraan on igatepidi pööratav kui ma ei teaks, et see on suhteliselt õrn ja kriimustub kergelt. D7000 ekraan on selgelt kere küljes ega plaani sealt kusagile liikuda ja see mulle meeldib.

Video tegemisel on kiiruseks 24 kaadrit mis aitab luua kinosarnast effekti. Konkurendil Canon 60D ja 7D on see 30 kaadrit sekundis mis ei anna filmi tehes midagi otseselt juurde. Heli seaded on Nikonile omaselt vaid 4 erineva vahel võimalik valida – automaatne, kõrge, keskmine ja madal. See on pehmeltõeldes mage kuna Canoni 60D ja 7D kaameraga on sul kasutada selle tarbeks kogu ekvalaiser. Teisisõnu on Canonil siin väikene eelis nii heli kui pildikvaliteedi osas.

httpv://www.youtube.com/watch?v=LJ_-o4Hy8W0

Tõele au andes oli antud video tegemisel 101 probleemi mis kõik kokku kuhjusid – korralik valgustus puudus, müra oli tarvis eemaldada taustalt ja aega oli vähe. Selle kaameraga on võimalik teha palju paremaid videosid nii kvaliteedi, värvide kui kõige muu osas. Kuid see pole lihtne ning see on üks asi mida ma avastasin testimise käigus. Selleks, et teha korraliku filmi ei piisa sul vaid kaamerast – vaja on korraliku valgustehnikat, ja rida teisi tegelasi kes sind igatepidi abistaksid seal.

httpv://www.youtube.com/watch?v=qLmgXKPH5-c

Sellele järgi oleks üks Nokia kontoris filmitud intervjuu (eelmine oli Microsofti kontoris) mis on tehtud taaskord suhteliselt kehvasti valgustatud ruumis kuid elame üle.

Näidispildid

Tehnilised andmed

Sensor: Nikon DX mõõdus 23,6 × 15,6 mm primaarvärvide filtri ja tolmueemaldussüsteemiga RGB CMOS,
Efektiivseid piksleid: 16,2 miljonit
Pildimõõt pikslites: kuni 4928 × 3264
Pilditöötlusprotsessor: Nikon EXPEED 2
Bajonett: AF kontaktidega Nikon F (fookusmootori ja AF kontaktidega)
Ühilduvad objektiivid: DX AF, Type G või D AF Nikkor, teiste AF objektiivide puhul toimib kõik välja arvatud 3D color matrix särimõõtmine. Protsessorita objektiive saab kasutada A või M pildistusrežiimis
Salvestusmeedium: SD, SDHC, SDXC, kaks mälukaardipesa
Teravustamine: TTL faasituvastusega Nikon Multi-CAM 4800DX sensor, 39 sensorpunkti, AF abivalgus (0,5 – 3 m),
töövahemik -1 kuni +19 EV (ISO 100)
Särimõõtmine: TTL lahtise avaga mõõtmine; 1. 3D Color Matrix Metering II (type G ja D objektiivid), Color Matrix Metering II (teised protsessoriga objektiivid), 2016 piksliga RGB sensor 2. keskmestatud mõõtmine (8 mm suurune ala kaadri keskosas 75%) 3. punktmõõtmine (3,5 mm ala aktiivse fookuspunkti ümber)
Säriajad: 1/8000 – 30 sek, aegvõte (bulb), x-sünkro 1/250 sek
Sarivõte: jah, 1 kuni 5 kaadrit/sek [CL], kuni 6 kaadrit/sek [CH]
Tundlikkus: ISO 100 kuni 6400 sammuga 1/3 või 1/2 EV (seadistatav kuni ISO 25600)
Särirežiimid: Auto, P (paindlik programmsäri), A (avaprioriteet), S (säriajaprioriteet), M (manuaal), U1ja U2 (kasutaja seadistatud programmid), stseeniprogrammid
Värvustasakaal: automaatne (2 režiimi), peenhäälestusega manuaalrežiimid: hõõglamp, päevavalguslamp (7), päike, välk, pilves, varjus, eelsalvestatud manuaalne, värvustemperatuur (2500 kuni 10000 K), värvustasakaalu kahveldus: 2 kuni 3 kaadrit sammuga 1, 2 või 3
Välklamp ja režiimid: integreeritud automaatne välklamp, juhtarv 12 (ISO 100);
välgurežiimid: TTL, 2016 piksliga RGB sensor, i-TTL, i-TTL tasakaalustatud täitevälk; pesa välise välklambi jaoks,
i-TTL režiimiga sobivad välklambid: SB-900, SB-800, SB-700, SB-600 või SB-400
Failivormingud: JPEG (Exif), RAW (.nef) 12 või 14 bitine kadudeta pakkimine või pakkimata, DCF 2.0, DPOF, NEF+JPEG samaaegne salvestus, MOV video
Videosalvestus: 1920 × 1080, 1280 × 720/30 k/s, H.264/MPEG-4, Linear PCM audio
LCD ekraan: 3″ TFT LCD, 921 tuhat pikslit, reguleeritav heledus, 170° vaatenurk, 100% kaadri katvus, ereduse reguleerimine
Pildiotsija: silmatasandi pentaprisma, kaadri katvus 100%, suurendus 0,94×, diopterkorrektsioon -3 kuni +1, Type B BriteView Clear Matte Mark II teravustamisklaas AF punktidega (võimaldab kuvada kadreerimisvõrgustikku), kiirelt tagastuv peegel
Iseavaja: jah, seadistatav
Liides: USB 2.0 ja AV väljund (PAL/NTSC), Type C HDMI, MC-DC2 distantspäästiku pesa, pesa GP-1 GPS seadme tarvis
Vooluallikas: EN-EL15 liitiumaku, eraldi müüdav akutald MB-D11 koos ühe EN-EL15 aku või kuue R6/AA aku/patareiga
Mõõtmed: 132 × 105 × 77 mm
Kaal: 780 g (koos aku ja mälukaardiga).

Soovitusi objektiivideks ja lisavarustuseks

Kuigi alustuseks sobib kaastulev kit objektiiv enamvähem kõigeks mida sa ettevõttad (eeldusel, et sa oled valinud nt 18-105 DX VR Kit objektiivi) jooksed sa varem või hiljem peaga vastu seina. Esimene neist on seotud sellega, et sellega on peaaegu võimatu pimedas pilte teha ning keeruline hämaras teha pilte ilma välguta.

• Madala valgusega ja ilma välguta pildistamiseks soovitaks ma Nikkor 35MM F1.8G objektiivi. See ei sobi makrovõteteks ega pika vahemaa telefotovõteteks kuid ta sobib kõigeks muuks – otseses mõttes. Ta maksab vaid 200€ ja suumimiseks kasutad sa jalgu (usu mind su pildid tulevad palju huvitavamad niimoodi). Ka klubides fotode tegemiseks sobib see väga hästi.
• Pikemale vahemaale soovitaks lahinguvarustuseks Nikkor 55-200mm VR, taskukohane 250€ hind. Tõsi küll tema miinuseks räägib see, et hämaras jääb ta aeglaseks. Kui sul on aga vaja kiiret teleobjektiivi millega häid pilte teha ole valmis välja laduma pea kaks korda suurem summa kui eelmise teleobjektiivi eest – ligi 640€ saad sa endale Nikkor 70-300mm VR.
• Mingihetk leiad sa ka vajaduse tubli Makro objektiivi järgi ja siinkohal ei soovitaks ma ei Nikkori ega Tamroni objektiive vaid liiguks võib-olla sulle mitte nii väga tuntud nime juurde Tokina. Nimelt on võrratu objektiiv saadaval Tokina 100mm F2.8 vaid 500€ eest millel puudub küll autofookus kuid ma ei tea kedagi kes kasutaks seda makrovõtete juures. Investeeri kokkuhoitud raha hoopis valgustusse näiteks.
• Varem või hiljem jõuad sa kohani kus ei aita ei ava, ei säri ega hea objektiiv. Tarvis on välku. Nikon välk SB-600 on ilmselt parim investeering välgu osas mida sa teha saad ning see maksab vähem kui 250€.
• Nikon akutald MB-D11 ei ole otseselt millekski vajalik. Kuid ta lisab mugavust – teine päästikunupp ja võimalus mugavalt kaamerat küljepeal hoida on luksus. Lisaks kiirendab antud aktutald paari kaadri võrra D7000 kiirust ning pikendab aku eluiga. Kuid vast kõige tähtsam on see, et antud akutallaga naeratavad neiud sulle pilte tehes palju kiiremini.

Nüüd, number üks asi millega sa oma pilte paremaks saad on statiiv. Alustama ei pea teps mitte kalli statiiviga, minu isiklik eelistus odavate juures jäi pidama Velbon P-Max juures, tegemist on hea statiiviga vaid 60€ eest ning teda on hea igalepoole reisile kaasa võtta kuna ta on pisike kokkupandult ja kaalub vähe kuid pakub selle eest head stabiilsust.. Kui sa aga tahad raskemat ja statiivi mida nii mõnedki profid kasutavad tuleb välja käia oluliselt rohkem raha. Nii on üheks lemmikuks paljudel saanud Manfrotto 058B mille juba massiivsele ligi 380€ maksvale hinnale tuleb veel lisada statiivipea mis lisab hinnale veel ligi 100€ otsa. Statiivipea juures on oluline mõelda kas sa tahad pigem mugavat kaadrisättimist või kasutada statiivi ka videotes.

PS: Lülita statiivi kasutades VR välja. Kui sa omad juba ajalooliselt kehva statiivi või su statiiv ei pea kaamera raskusele vägahästi vastu siis siin on üks nipp kuidas sellest üleolla. Nimelt saab aegvõttet kasutades lahti värinast mis muidu nupuvajutusega tekib.

Kokkuvõtte

D7000 on meeldiv igast küljest pakkudes hulgaliselt võimalusi ning on esmaklassiline kaamera. Neile, kes pakuvad, et ehk vahetab Nikon selle kaamera mingi hetk välja, siis ma ei tahaks uskuda, et lähima aasta jooksul nad seda tegema peaks. Seega osta oleks praegu turvaline, kuid küsimus on, kes seda ostma peaks? Tegemist on kindlasti mõeldud juba harrastajale fotograafile mõeldud seadmega ning algajale on kaamera vast isegi liiga hea (alguseks sobib väga hästi D3100).

Kes selle kaameraga konkureerib? Päris paljud – nii Canon 60D kui Canon 7D. Kuigi müts maha, Canon on parem videopildi ülesvõtmises, siis kõiges muus jääb D7000 peale. Antud kaamera on väga kena upgrade neile kes kasutavad praegu Nikon D90, D3X või D300s’i. Kaamerat on siin rohkem kui küll ja fotode tegemisel nii valges kui hämaras on kaalukaus selgelt Nikoni poole kaldus.

Minu hinnangul on tegu parima hinna kvaliteedi suhtega peegelkaamerate seas. Ma ei testinud seda kaamerat nädal või kaks vaid ligi kuu aega ja sain sellega proovida nii HDR fotode tegemist, statiivilt kui statiivita, väliste välkudega, erinevate objektiividega ja kogu see aeg on mind vallanud võrratu tunne. Kaamera istub käes perfektselt, tugeva kerega, mõnusa nuppude asetusega ja palju muudki. Peale testiperioodi kaamerat tagasi andes ei oska ma mitte midagi muud öelda kui, et väga hea kaamera on. Niihea kaamera, et plaanin endalegi selle sama kaamera soetada.

PS: Kui Nikon D7000 jääb sinu hinnaklassist välja vaata hoopis Nikon D3100 poole. Tegemist on Nikoni kõige väiksema ja kergema kaameraga ja on ideaalne kodanikule kes alles alustab fotograafiaga.