Eile oli päev, kus üle 40 000 domeeni on eemaldatud tsoonifailist kuna neid pole uue domeenikorra järgi ümber registreeritud, mis tähendab, et vastavad e-mailid ja kodulehed ei tööta. Kahe kuu jooksul on muidugi veel võimalus domeen registripidaja juures uue korra järgi ümber registreerida ja see nii tagasi aktiivseks muuta. Püüan anda ülevaate sellest, milleks oli uut domeenikorda vaja ja kuidas EIS seda opereerib. Eestis olevad domeenireeglite eripära on selles, et kõik kodanikud kes endale domeeni on registreerinud peavad olema tuvastatud.
Võrreldes vana domeenikorraga on edasiminekuid mitmesuguseid, nii saavad planeet maa kodanikud ja resideerivad firmad registreerida piiramatul kogusel .ee domeene. Tõsi küll, nüüd on domeenide registreerimine tähtajaline ja kehtib aastatasu ning registreerimine käib registripidajate kaudu. Domeenivaidluste komisjon aitab kiirelt lahendada domeenidega seotud küsimusi, mille tarbeks varem sai vaid vajadusel pöörduda riikliku kohtusse.
Üks suurimaid erinevusi võrreldes vana domeenikorra või paljude teiste riikidega on see, et andmed on vastavuses tegelikkusega. Enamus domeene on registreeritud andes kas Mobiil-ID’ga või ID-kaardiga allkirja. Lisaks on veel võimalik tulla registripidaja juurde kontorisse allkirjastama või teha pangaülekanne mis tagab selle, et domeeni registreerimise eest vastutav kodanik on alati võimalik tuvastada. See on ka peamine põhus, miks domeenide eest tasumist ei saa teha krediitkaardiga – peab olema võimalik kindlaks teha kes on domeeni taga olev kodanik. Tuleb meeles hoida, et kuigi meie, eestlased oleme väga innovaatilised ja kasutame PKI põhist autentimist (st. ID kaart ja Mobiil-ID), siis suur osa maailmast ei jõua ilmselt kunagi sellele järgi.
ICANN kohtumine toimus seekord Kolumbias, kuna tuli uus TLD .co. ICANNi kokkutulekud toimuvad 3 korda aastas, kohtumisel osales ka EIS, täites nii oma rolli esindada seal Eestit (see on ülesanne on tegelikult isegi põhikirjas sees). Marek esindab „Goverment Advisory Committee“, kus arutati ühena paljudest teemadest ka GeoID kohta domeenidele nagu .sop, .xxx, .berlin jne. Paraku lükkus see edasi, kuna kõikide riikide huvid pole veel kaitstud ning ehk selgub selles osas midagi järgmisel kohtumisel.
Nii Maarja kui Marek osalesid paljudest sessioonidest ka DNSSEC teemalistel sessioonidel ning lõid kontakte teiste registrite ja registripidajatega DNSSec juurutamise ja ka teistel teemadel konsulteerimise eesmärgiga. Näiteks on Tšehhil meie registriga kõige sarnasem süsteem ja võimalik on omavahel teadmisi ja kogemusi jagada. Erinevalt „MTÜ Eesti Interneti Kogukonna“ poolt levinud arvamusele ei ole ICANN kohtumised tehnilise sisuga vaid väga laia põhjaga, kus arutakse seinast-seina küsimusi.
Kui juba „MTÜ Eesti Interneti Kogukond“ peale jutt läks, siis tasuks siinkohal mõned asjad ära märkida.
- KBFI ei saa olla TLD kuna see pole nende põhikirjas ning neile pole seadusega domeenihaldamist määratud. Seega ka sponsorlusrolli peavad nad varem või hiljem redelegeerima kellelegi teisele.
- EENET põhimäärus vajab kohendamist vastavalt uuele domeenikorrale.
- ITL peaks esindama Eesti Interneti Kogukonda ja nimetama liikmed nõukogusse 3 erineva Interneti Kogukonna liikme seast.
- Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 39 (vastu võetud 05.02.2009) antud volitused EISi loomiseks ning EENetist EIS’ile üleandmiseks.
- Administratiivne kontaktisik ICANN’is on Jaak Lippmaa ning ta on ka EISi juhatuse liige. Lisaks sellele ei sekku ICANN riigi sisestesse asjadesse. Lisaks on IANA lehele määratud www.eestiinternet.ee domeenide registreerimisega seotud leheks.
Üleüldse tundub MTÜ Eesti Interneti kogukond kirikuna kus teisitimõtlejaid ei aktsepteerita ja tembeldatakse koheselt EIS’i jooksupoisteks, poliitiliselt seotuks ja korrumpeerunud isikuteks.
Mis on EIS tulevikuplaanid?
Teavituskampaania „Hoia oma veebikodu“ rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. Enne seda on antud registripidajatele võimalus teavitada ise domeenide registreerimise korra muutusest, teise lainena (mis seni veel kestab) on siis EIS teavitanud iseseisvalt (välja on saadetud üle 250 000 e-kirja Eeneti baasist domeenidega seotud kontaktidele) ning viimase teavituskampaaniana neile, kelle andmed pole nt. registris õiged või pole mingil põhjusel teadet kätte saanud tänava- ja telereklaamid ning loomulikult ka interneti reklaamid. Domeeniomanike teavitamine on EIS’i ülesanne ja selleks tuleb kasutada kõikki võimalikke vahendeid.
Täpitähed jõuavad kasutusse selle aasta esimese poolaasta jooksul. Lahtised on veel küsimused nagu kas teha Sunrise (anda võimalus kaubamärgiomanikele ja ärinimedele nagu nt. Äripäevale eelisõigus registreerida domeen äripäev.ee) või mitte.
DNSSEC kohta ei oska täpselt öelda, kas see aasta täpselt jõutakse või järgmine, kuna protsess on väga laiahaardeline. Vaja on teha kokkuleppeid ISP’dega, registripidajatega ning loomulikult ka lõppkasutajate teavitamine. Märtsiks selgub aga kõige olulisem – kas saadakse Euroopa liidult rahastus antud projekti läbiviimiseks või mitte.
IPv6 on teema millega tegeletakse aktiivselt. sunic.sunet.ee toetab praegu juba IPv6’te ning kohe-kohe järgneb sellele veel üks nimeserver. Pikemalt peatume sellel mõnel teisel korral.
Teeme EIS’i ehk veidi läbipaistvamaks, kuidas EIS töötab?
EIS nõukogusse kuulub 6 liiget, kellest kolm nimetab riik (hetkel on riigi poolt nimetatud MKMst, Haridusministeeriumist ja Advokatuurist) ning kolm nimetab ITL (kes peab määrama siis 3 inimest esindama Eesti Interneti Kogukonda). Otsuseid võtab nõukogu vastu konsensuse alusel.
Tehnika ja arendusosakonnal on peamiseks ülesandeks Eesti Interneti SA infrastruktuuri haldamine ja arendamine. Operatsioonide osakonnal on aga registri haldamine, domeeninimede registreerimise protsess, registripidajate akrediteerimise ja hilisema järelvalve protsess, domeenivaidluste komisjoni sekretariaadi töö tagamine ja registreerijatele kasutajatoe pakkumine. Otse juhatusele alluvad töötajad kelleks on nõunik rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooni küsimustes ja assistent-personalijuht.
BattleIT kohtus Marek-Andres Kautsi (juhatuse esimees) ja Maarja Kirsti (nõunik rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooni küsimustes), Kaupo Arulo (süsteemi administraator) ja Kristo Kraanat (registripidajate koordinaator).
EIS allub riigis kehtivatele seadustele. See tähendab, et majandusaasta aruanne, mis ilmub selle aasta aprillis, annab kõigile selles osas võimaluse see üle vaadata ja ise otsustada. Ühtlasi peab see majandusaasta aruanne läbima audiitorid ja EIS nõukogu, pisteliselt võib ka riigikontroll oma nina sinna sisse pista.
Millest tuleneb domeenihind?
Praegusel hetkel on EIS veidikene reserve tekkinud. EIS rahaline seis kujuneb ümber registreeritud domeenide, uute registreeritud domeenide, IDN (täpitähed) kaudu on planeeritud veel paar tuhat uut domeeni, surnud domeenide uuesti turule laskmisest registreeritud tulust ja muidugi pikendamata domeenidest.
Selleks, et EISi üldse võimalik oleks nii väikesel maal nagu Eesti andis Euroopa Liit 6 miljonit krooni toetust ning LHV käest sai lisaks laenatud 3 miljonit krooni. Riigi raha on EIS jaoks eraldatud vaid 200 000 krooni (eraldatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 39). Lisaks eraldas ITL 200 000 krooni. Aastaks 2012 on plaanide kohaselt laen tagasi makstud.
EISi poolt määrab domeenihinna nõukogu lähtudes kulupõhistest printsiipidest. Nõukogu kehtestab ka domeenireeglid domeenidele .ee, .pri.ee, .com.ee, .fie.ee ning med.ee. Kuigi EIS omab suhteliselt suuri püsikulusid, siis on hetkel prognooside kohaselt oodata samal ajal hinnalangust. Samas tuleb aru saada, et kuigi see teeb registripidajatele hinna odavamaks, siis lõpliku hinna kujundavad nad siiski ise.
Miks on domeenivaidluste komisjoni tasu kõrge?
Võrreldes .COM või .EU domeenidega on see tasu madal, Soome ja Rootsi mudelitega seda otseselt võrrelda ei saa. Nimelt on EIS mitte kasumit taotlev organisatsioon ja teenus on puhtalt kulupõhine. Kui Soomes nt. lahendatakse vaidlused domeenitasude arvelt, siis siinkohal selleks seda raha ei kulutata ja sellevõrra on domeenid ka odavamad, kuna valdavale enamus ei kasuta kunagi domeenivaidluskomisjoni.
- 2/3 domeenivaidluse tasust läheb komisjonile, kes seda lahendab. Komisjonis on osaliselt samad inimesed, kes on .EU domeenivaidluskomisjonis seega on tagatud ka pädevus.
- 1/3 läheb EIS’ile sekretariaadi ja muude kulude katteks.
Praeguseks hetkeks on lahendatud 2 domeenivaidlust – 1 vaidleja kasuks, 1 vaidleja vastu.
Siiski, kuhu on investeeringut läinud? Kuidas on lugu nt. tippdomeeni serveritega?
Mitmeid servereid on praeguseks hetkeks paigaldatud nii Eestisse, Rootsi kui ka USA’se. Lisaks sellele on plaanis sekundaarseid nimeservereid paigaldada ka muudesse maadesse kus palju eestlasi leidub nagu nt. Soome, Austraalia ja Kanada.
Sellega on ka meie kohtumine selleks korraks lõppenud. Järgmine ICANN kohtumine on 13 märtsil, kus loodetavasti võetakse vastu gTLD kui täiendavaid küsimusi osapooltel ei teki. Peale seda kohtumist on plaanis BattleIT’l uuesti külastada EIS’i ja teha väikene ülevaade sellest mis seal toimus ning jätkata erinevatel teemadel arutelu.
Kuskil on siin segi aetud MTÜ Eesti Intereti Kogukond ja Tõnu Samuel. Kõik seisukohad on ühes pajas nagu pudru ja kapsad hulga vigadega.
TS & CO on minuteadmisel kuni veel selle kuu alguseni peamiselt orkestreerinud ju seda MTÜ Eesti Interneti Kogukonda. Nüüd küll formaalselt tagasi astunud, kuid kes ütleb, et ta seal oma huvide järgi MTÜ’d edasi ei suuna.
See väide kõlab nüüd küll veidralt… Viskad ilma mingite tõenditeta süüdistuse õhku ja teised peavad seda ümber lükkama?
Olgem ausad ometi – teil on isehakkanud juhatus koos vaid ca 40 toetajaga (samalajal räägite ikka ja jälle Facebooki fännilehest 900 inimega).
Arvestades seda, et nii TS kui sina oled olnud suhteliselt algusest peale MTÜ’ga seotud on see lihtsalt minu spekulatsioon.
Facebooki “fännilehel” on 125 inimest. EISi juhatuse tagasi astumist nõudvas grupis on 939 inimest. Mine vaata mis kalibriga inimesed seal liitunud on.
Palun täpsusta, millised serverid EIS on Rootsi ja USA-sse paigaldanud. Sekundaarse nimeserverina mõne vana rootsi/usa serveri kasutamine ei ole kulu, ei ole paigaldamine ja seda võivad kõik teha.
Suur osa .ee domeene kasutab ühte enda nimeserverit ja teisena näiteks ns2.elion.ee serverit, see ei tee neist ns2.elion.ee paigaldajat.
IDN-i kaudu planeeritakse paar tuhat domeeni kuid selle reklaamikampaaniale kavatsetakse kulutada üle poole miljoni krooni – kas kulud pole liiga suured väikse Eesti jaoks?
Minu teada ei protestita reformi vastu vaid kuidas EIS-i juhitakse:
– minister annab koha oma nõunikule
– sama nõunik on ICANN- juures endiselt MKM-i palgal ja riigi esindaja, ehk siis Marek-Andres Kauts peab ICANNis hindama kas Marek-Andres Kauts sai domeenireformi läbiviimisega hakkama
– tööle võetakse oma tuttavad/klassikaaslased mitte eriala inimesed konkursi korras
– domeeni hind on väidetavalt kulupõhine kuid arvutamise skeemi ei avaldata
– jne, jne.
Erinevalt EIS-i kulupõhisest juhtimisest kõik teised toimetavad tulupõhiselt – inimene saab palka/tulu ja vastavalt sellele organiseerib oma toimetusi, mitte ei pane kulutusi paika ja selle järgi hakkab tulusid välja pressima.
“KBFI ei saa olla TLD kuna see pole nende põhikirjas” – põhikirja muutmise asemel kutsume uue ja kuluka organisatsiooni kokku?
“Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 39 (vastu võetud 05.02.2009) antud volitused EISi loomiseks” – mis õigusega annab valitsus USA äriühingu eraomandile volitusi? .ee domeen kuulub ICANN-ile
Lugupidamisega,
kräuskav laps ja muiduleivasööja
Serveri kasutamine ei ole kulu? Serveri paigaldamine ei tähenda alati ju kasti üles seadmist, servereid üldjuhul ikka renditakse kuid arusaamatu, mil alusel väita et see kulu ei ole ja kes selle kinni maksab…
Keda sa pead silmas mitte eriala inimesena?
Elion hoiab ns2.elion.ee serverit igal juhul töös, kui ma selle oma domeeni teiseks nimeserveriks seadistan, siis minu jaoks see ei ole kulu, see on tasuta, selle eest ei pea maksma.
mis minu tsoonifaili hoidmine Elionile lisaks maksab, seda võid kodus arvutada: hoia oma arvutit 1 kuu töös ja mõõda tarbitud energia. järgmiseks kuuks kopeeri üks tekstifail arvutisse juurde ja mõõda uuesti kuu aega, kui palju kulu suurenes.
Kui palju konkursse korraldati töötajate leidmiseks, ei tea. Kautsi kosmeetikust klassiõde, kellega ta Kolumbias käis, võeti tõenäoliselt muudel põhjustel tööle.
Saa nüüd aru, see et .pri.ee domeeni lisamine ei muuda kulusid ei tähenda et üldkulud suured ei oleks. Las ma seletan veidi lihtsamalt. Sa rendid auto ja lähed sõidad selelga CeBitile. Auto rent maksab sul mingisugune 5000 eurot. Sellele lisandub kütus 3000 eurot. Kokku on su kulud 8000 eurot. Nüüd kui sa sõidad üksi pead sa maksma oma taskust 8000 eurot. Nüüd kui sa võtad aga kaasa nt 4 sõpra, jaguneb see summa sinu 4 sõbra vahel ära.
Saad mõttest aru?
Serveri ülal hoidmine päris tasuta pole aga mis valemi järgi omaniku vahetudes hinnad suurusjärk-paar kallimaks läksid?
Soomes on 250 000 domeeni, ja küsitakse selle eest 12 eurot. See tähendab kuludesk 250 000 * 12 = 3 000 000 eurot.
Eesis 50 000 domeeni ja küsitakse selle eest 22 eurot. See tähendab et kuludeks on 50 000 * 22 = 1 100 000 eurot.
Oluliselt vähem kulub meil nagu domeenide haldamisele kui nt. Soomel kuigi ülesanded mida täita on samad.
Huvitaval kombel kulus EENetil kõvasti vähem raha domeenihalduseks kui EISil.
Muidugi EENet ei maksnud sada kilo preemiat poole kohaga süsadminnidele.
mida maarja seal kolumbias tegi? millised võiks olla tema teadmised näiteks DNSSEC’st?
Artiklis on selgelt sõnastatud antud küsimusele vastus, toon siinkohal siis eraldi välja, ilmselt jäi sul lugemisel see kahe silma vahele.
ei, mulle ei jäänud midagi kahe silma vahele. sulle ilmselt siiski jäi – nimelt minu küsimuse teine pool ..
Miks sa arvad, et Maarial neid teadmisi ei ole ja kas sa tead kedagi, kellel need Eestis paremad on?
Mina tean, võta suvalise ISP või hostingupakkuja süsadmin-id.
Miks sa arvad, et EIS Eestis ainsana nimeserverit omab? Näiteks Elioni või Zone nimeserverid konfivad ennast ise?
Lähed teemast veidi kõrvale. Üritame siiski DNSSEC ekspertiisist rääkida.
DNSSEC on osa nimeserverist, kõik usinad sysadmin-id on selle ammu läbi uurinud, minu nimeserveris DNSSEC töötab, lisaks jagab gpg võtmeid a see kaldub teemast kõrvale.
See, et sina mõnda teemat ei jaga, ei tähenda et keegi teine ka ei jaga. DNS on väga vana ja lihtne teenus.
> Saa nüüd aru, see et .pri.ee domeeni lisamine ei muuda kulusid ei tähenda et üldkulud suured ei oleks.
Sellest me räägimegi. Ühe väikse nimeserveri eest nööritakse 1MEUR! Eestis on 10 ettevõtet, kes sama asja parema kvaliteediga oleks 50x odavamalt valmis pakkuma.
Ma saan aru, et noort poissi on kerge kohviga ära võluda, sellegi poolest ei suuda sa mind veenda, et Kauts on midagi head teinud.
Lauri, DNSSEC implementeerimine TLD puhul on miskit märksa keerulisemat kui lihtlsabase kooli nimeserveri puhul.
Põhjus miks neid nimeserverid haldab EIS on mitte ainult küsimus kuidas mängidakse TLD rolli vaid ka riiklik julgeolek, riskitsenaariumite maandamine ja 101 muud asja.
mul on oma TLD, ICANN-i jumalusega astud samuti ämbrisse kui M$-i ainsaks OS-i tootjaks pidades.
Selle riikliku julgeoleku ja riskide kohta olen korduvalt küsimusi esitanud vastust saamata. Räägitakse järsku tekkinud tohutust riskist selle olemust täpsustamata.
Kas nüüd enam .ee serveritesse sisse ei häkita? Pedofiilid noori eestlasi enam suhtlusvõrgustikes ei püüa? Internet Eestis enam kunagi ei katke? mis nüüd parem on?
Sandri Eesti Interneti SA külastus oli minu esmakordne kohtumine temaga. Tahaksin mainida, et vaatamata noorele eale on Sander laia silmaringiga ja huvitav vestluskaaslane. Muuhulgas on ta ühe hästi toimiva registripidaja domeenide registreerimissüsteemi looja. Lisaks artiklis toodule arututasime kohtumisel ka kogukonna laiapõhjalise esindatuse ja ICANN-i multi-stakeholder mudeli, kaasaegsete domeeniregistri andmete autentsuse tagamise meetodite ja domeenide turvalisuse üle. Usun, et sellest mehest me tulevikus veel kuuleme.
Sander on ka olnud Facebookis üks tulihingelisemaid EISi pooldajaid. Ses suhtes hea valik intervjueerijaks 🙂
aru mai saa miks kuradi pärast on ikka huvi inimestel teise rahakotti piiluda? Kadedus on see lihtsalt.
Nad ajavad mingite kitsate rindkondade huve taga. Ning oma demagoogiaga ka keskerakonnale silmad ette 😀
dig ee ns; <> DiG 9.7.1-P2 <> ee ns
;; global options: +cmd
;; Got answer:
;; ->>HEADER<<- opcode: QUERY, status: NOERROR, id: 12523
;; flags: qr rd ra; QUERY: 1, ANSWER: 7, AUTHORITY: 0, ADDITIONAL: 8
;; QUESTION SECTION:
;ee. IN NS
;; ANSWER SECTION:
ee. 10800 IN NS ee.aso.ee.
ee. 10800 IN NS ns.tld.ee.
ee. 10800 IN NS ns.eenet.ee.
ee. 10800 IN NS ns.uninet.ee.
ee. 10800 IN NS ns.uu.net.
ee. 10800 IN NS sunic.sunet.se.
ee. 10800 IN NS ns.ut.ee.
Ja kus kohas need ameerika sekundaarsed nimeserverid siis on, mille eest miljoneid makstakse? ee-tsoonifailis ikka veel needsamad, mis EENeti aegadelgi seal olnud on.
Hülgemöla.