Eile oli päev, kus üle 40 000 domeeni on eemaldatud tsoonifailist kuna neid pole uue domeenikorra järgi ümber registreeritud, mis tähendab, et vastavad e-mailid ja kodulehed ei tööta. Kahe kuu jooksul on muidugi veel võimalus domeen registripidaja juures uue korra järgi ümber registreerida ja see nii tagasi aktiivseks muuta. Püüan anda ülevaate sellest, milleks oli uut domeenikorda vaja ja kuidas EIS seda opereerib. Eestis olevad domeenireeglite eripära on selles, et kõik kodanikud kes endale domeeni on registreerinud peavad olema tuvastatud.
Võrreldes vana domeenikorraga on edasiminekuid mitmesuguseid, nii saavad planeet maa kodanikud ja resideerivad firmad registreerida piiramatul kogusel .ee domeene. Tõsi küll, nüüd on domeenide registreerimine tähtajaline ja kehtib aastatasu ning registreerimine käib registripidajate kaudu. Domeenivaidluste komisjon aitab kiirelt lahendada domeenidega seotud küsimusi, mille tarbeks varem sai vaid vajadusel pöörduda riikliku kohtusse.
Üks suurimaid erinevusi võrreldes vana domeenikorra või paljude teiste riikidega on see, et andmed on vastavuses tegelikkusega. Enamus domeene on registreeritud andes kas Mobiil-ID’ga või ID-kaardiga allkirja. Lisaks on veel võimalik tulla registripidaja juurde kontorisse allkirjastama või teha pangaülekanne mis tagab selle, et domeeni registreerimise eest vastutav kodanik on alati võimalik tuvastada. See on ka peamine põhus, miks domeenide eest tasumist ei saa teha krediitkaardiga – peab olema võimalik kindlaks teha kes on domeeni taga olev kodanik. Tuleb meeles hoida, et kuigi meie, eestlased oleme väga innovaatilised ja kasutame PKI põhist autentimist (st. ID kaart ja Mobiil-ID), siis suur osa maailmast ei jõua ilmselt kunagi sellele järgi.
Nii Maarja kui Marek osalesid paljudest sessioonidest ka DNSSEC teemalistel sessioonidel ning lõid kontakte teiste registrite ja registripidajatega DNSSec juurutamise ja ka teistel teemadel konsulteerimise eesmärgiga. Näiteks on Tšehhil meie registriga kõige sarnasem süsteem ja võimalik on omavahel teadmisi ja kogemusi jagada. Erinevalt „MTÜ Eesti Interneti Kogukonna“ poolt levinud arvamusele ei ole ICANN kohtumised tehnilise sisuga vaid väga laia põhjaga, kus arutakse seinast-seina küsimusi.
Kui juba „MTÜ Eesti Interneti Kogukond“ peale jutt läks, siis tasuks siinkohal mõned asjad ära märkida.
- KBFI ei saa olla TLD kuna see pole nende põhikirjas ning neile pole seadusega domeenihaldamist määratud. Seega ka sponsorlusrolli peavad nad varem või hiljem redelegeerima kellelegi teisele.
- EENET põhimäärus vajab kohendamist vastavalt uuele domeenikorrale.
- ITL peaks esindama Eesti Interneti Kogukonda ja nimetama liikmed nõukogusse 3 erineva Interneti Kogukonna liikme seast.
- Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 39 (vastu võetud 05.02.2009) antud volitused EISi loomiseks ning EENetist EIS’ile üleandmiseks.
- Administratiivne kontaktisik ICANN’is on Jaak Lippmaa ning ta on ka EISi juhatuse liige. Lisaks sellele ei sekku ICANN riigi sisestesse asjadesse. Lisaks on IANA lehele määratud www.eestiinternet.ee domeenide registreerimisega seotud leheks.
Üleüldse tundub MTÜ Eesti Interneti kogukond kirikuna kus teisitimõtlejaid ei aktsepteerita ja tembeldatakse koheselt EIS’i jooksupoisteks, poliitiliselt seotuks ja korrumpeerunud isikuteks.
Mis on EIS tulevikuplaanid?
Teavituskampaania „Hoia oma veebikodu“ rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu. Enne seda on antud registripidajatele võimalus teavitada ise domeenide registreerimise korra muutusest, teise lainena (mis seni veel kestab) on siis EIS teavitanud iseseisvalt (välja on saadetud üle 250 000 e-kirja Eeneti baasist domeenidega seotud kontaktidele) ning viimase teavituskampaaniana neile, kelle andmed pole nt. registris õiged või pole mingil põhjusel teadet kätte saanud tänava- ja telereklaamid ning loomulikult ka interneti reklaamid. Domeeniomanike teavitamine on EIS’i ülesanne ja selleks tuleb kasutada kõikki võimalikke vahendeid.
Täpitähed jõuavad kasutusse selle aasta esimese poolaasta jooksul. Lahtised on veel küsimused nagu kas teha Sunrise (anda võimalus kaubamärgiomanikele ja ärinimedele nagu nt. Äripäevale eelisõigus registreerida domeen äripäev.ee) või mitte.
IPv6 on teema millega tegeletakse aktiivselt. sunic.sunet.ee toetab praegu juba IPv6’te ning kohe-kohe järgneb sellele veel üks nimeserver. Pikemalt peatume sellel mõnel teisel korral.
Teeme EIS’i ehk veidi läbipaistvamaks, kuidas EIS töötab?
EIS nõukogusse kuulub 6 liiget, kellest kolm nimetab riik (hetkel on riigi poolt nimetatud MKMst, Haridusministeeriumist ja Advokatuurist) ning kolm nimetab ITL (kes peab määrama siis 3 inimest esindama Eesti Interneti Kogukonda). Otsuseid võtab nõukogu vastu konsensuse alusel.
Tehnika ja arendusosakonnal on peamiseks ülesandeks Eesti Interneti SA infrastruktuuri haldamine ja arendamine. Operatsioonide osakonnal on aga registri haldamine, domeeninimede registreerimise protsess, registripidajate akrediteerimise ja hilisema järelvalve protsess, domeenivaidluste komisjoni sekretariaadi töö tagamine ja registreerijatele kasutajatoe pakkumine. Otse juhatusele alluvad töötajad kelleks on nõunik rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooni küsimustes ja assistent-personalijuht.
BattleIT kohtus Marek-Andres Kautsi (juhatuse esimees) ja Maarja Kirsti (nõunik rahvusvaheliste suhete ja kommunikatsiooni küsimustes), Kaupo Arulo (süsteemi administraator) ja Kristo Kraanat (registripidajate koordinaator).
EIS allub riigis kehtivatele seadustele. See tähendab, et majandusaasta aruanne, mis ilmub selle aasta aprillis, annab kõigile selles osas võimaluse see üle vaadata ja ise otsustada. Ühtlasi peab see majandusaasta aruanne läbima audiitorid ja EIS nõukogu, pisteliselt võib ka riigikontroll oma nina sinna sisse pista.
Millest tuleneb domeenihind?
Praegusel hetkel on EIS veidikene reserve tekkinud. EIS rahaline seis kujuneb ümber registreeritud domeenide, uute registreeritud domeenide, IDN (täpitähed) kaudu on planeeritud veel paar tuhat uut domeeni, surnud domeenide uuesti turule laskmisest registreeritud tulust ja muidugi pikendamata domeenidest.
Selleks, et EISi üldse võimalik oleks nii väikesel maal nagu Eesti andis Euroopa Liit 6 miljonit krooni toetust ning LHV käest sai lisaks laenatud 3 miljonit krooni. Riigi raha on EIS jaoks eraldatud vaid 200 000 krooni (eraldatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 39). Lisaks eraldas ITL 200 000 krooni. Aastaks 2012 on plaanide kohaselt laen tagasi makstud.
EISi poolt määrab domeenihinna nõukogu lähtudes kulupõhistest printsiipidest. Nõukogu kehtestab ka domeenireeglid domeenidele .ee, .pri.ee, .com.ee, .fie.ee ning med.ee. Kuigi EIS omab suhteliselt suuri püsikulusid, siis on hetkel prognooside kohaselt oodata samal ajal hinnalangust. Samas tuleb aru saada, et kuigi see teeb registripidajatele hinna odavamaks, siis lõpliku hinna kujundavad nad siiski ise.
Miks on domeenivaidluste komisjoni tasu kõrge?
Võrreldes .COM või .EU domeenidega on see tasu madal, Soome ja Rootsi mudelitega seda otseselt võrrelda ei saa. Nimelt on EIS mitte kasumit taotlev organisatsioon ja teenus on puhtalt kulupõhine. Kui Soomes nt. lahendatakse vaidlused domeenitasude arvelt, siis siinkohal selleks seda raha ei kulutata ja sellevõrra on domeenid ka odavamad, kuna valdavale enamus ei kasuta kunagi domeenivaidluskomisjoni.
- 2/3 domeenivaidluse tasust läheb komisjonile, kes seda lahendab. Komisjonis on osaliselt samad inimesed, kes on .EU domeenivaidluskomisjonis seega on tagatud ka pädevus.
- 1/3 läheb EIS’ile sekretariaadi ja muude kulude katteks.
Praeguseks hetkeks on lahendatud 2 domeenivaidlust – 1 vaidleja kasuks, 1 vaidleja vastu.
Siiski, kuhu on investeeringut läinud? Kuidas on lugu nt. tippdomeeni serveritega?
Mitmeid servereid on praeguseks hetkeks paigaldatud nii Eestisse, Rootsi kui ka USA’se. Lisaks sellele on plaanis sekundaarseid nimeservereid paigaldada ka muudesse maadesse kus palju eestlasi leidub nagu nt. Soome, Austraalia ja Kanada.
Sellega on ka meie kohtumine selleks korraks lõppenud. Järgmine ICANN kohtumine on 13 märtsil, kus loodetavasti võetakse vastu gTLD kui täiendavaid küsimusi osapooltel ei teki. Peale seda kohtumist on plaanis BattleIT’l uuesti külastada EIS’i ja teha väikene ülevaade sellest mis seal toimus ning jätkata erinevatel teemadel arutelu.