Eesti on juba täna suures osas digilevile üleminekuks valmis ning tavaantenniga vaadatav digitelevisioon levib märgatavalt laiemal alal kui vana analoogtelevisioon, leidis ülemineku hetkeseisu arutanud Eesti digilevi valitsuskomisjon.
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul sai komisjon eilsel koosolekul kinnituse, et Eesti on põhimõtteliselt digilevile üleminekuks valmis. „Täna katab kuue kodumaise digikanali levi ligi 99%-Eesti territooriumist, mis on juba praegu märgatavalt parem kui vana analoogtelevisiooni leviala,“ lausus Pihel. „Kriitilistes piirkondades ja televaatajate tagasiside alusel läbiviidud mõõtmised on näidanud, et valdavalt on häirete põhjus olnud valesti paigaldatud või sobimatut tüüpi antennis või amortiseerunud antennikaablis ja ühendustes. Vaid üksikutes kohtades on signaali tase jäänud alla lubatud normi. Kuna maapealset telesignaali edastust mõjutavad näiteks maastikulised takistused, siis ei ole digilevi võimalik absoluutselt igas punktis tagada, kuid igal juhul peab see olema garanteeritud neis kohtades, kus inimesed saavad praegu analoog-tv signaali vastu võtta. Tasuta vastuvõetav digilevi peab olema nõuetekohase kvaliteediga tagatud kogu Eestis veel enne 1. juulit 2010, kui analoogtelevisioon välja lülitatakse ja Eesti digitelevisioonile üle läheb.“
Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Priit Soom ütles, et amet on mõõtnud tavaantenniga vaadatava digilevi kvaliteedi ligi aasta vältel, lähtudes mõõtmispunktide valikul televaatajatelt saadud tagasisidest ning eeldatavalt keerulisematest piirkondadest telesaatjate leviala piiridel. „Enam kui 130st mõõtmiskohast on valdavas enamuses olnud digilevi signaalitugevus normi piires, mõningaid probleeme on olnud paarikümnes kohas Eesti põhjarannikul Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa piires, Paldiski ümbruses ning Viljandimaal,“ rääkis Soom. „Probleemsetes kohtades viime läbi kordusmõõtmised, samuti jätkatakse digilevi kvaliteedi monitoorimist paikades, kus televaatajad teatavad häiretest digikanalite vastuvõtul.“
Valitsuskomisjoni kuuluva Levira juhatuse liikme Indrek Lepa sõnul on ettevõte digilevi parandamiseks ümber häälestanud kõik 18 digi-tv telesaatjat, mis on juba märgatavalt parandanud signaalitugevust ning laiendanud leviala. „Heas koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga oleme juba tuvastanud suure osa probleemseid kohti ning töö digilevi parandamiseks on täie hooga käimas. Lisaks juba teostatud võrguparameetrite muutmisele kavatseme keerulisematesse kohtadesse lisada veel ka täiendavaid saatjaid ning võimalusel suurendada olemasolevate digilevi saatjate võimsusi,“ ütles Lepp. „Uute saatjate rajamine ja olemasolevate võimsuste suurendamine ei käi aga üleöö, kuna mõlemad eeldavad rahvusvahelist kooskõlastust, mille taotlemine praegu käib.“
Digilevi komisjoni juhi kinnitusel on kõik peamised eeldused Eesti üleminekuks digitaaltelevisioonile täidetud. „Digilevis on tavaantenniga tasuta nähtavad kuus kodumaist kanalit, Eesti Digilevi ühilduvusmärgi on saanud rohkem 160 digiboksi ja digilelerit, digilevi vastuvõtuks vajalikud seadmed on müügil rohkem kui 500 kohas üle Eesti ning töötavad digilevi abitelefon 17101 ja veebileht www.digilevi.ee,“ loetles ta. „Komisjon rõhutas eile, et oma aja ära elanud analoogtelevisiooni väljalülitamise kuupäeva 1. juuli 2010 tuleb televaatajatele pidevalt meelde tuletada.“
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Riigikantselei, Riigikogu kultuurikomisjoni, Tehnilise Järelevalve Ameti, telekanalite tehnilise edastuse eest vastutava ASi Levira, Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu ning Eesti Ringhäälingute Liidu esindajad.
Digilevi on tavaantenniga vaadatav digitaalne televisioon. Digilevis on kõikjal üle Eesti territooriumi nähtavad nii tasuta leviga üleriigilised telekanalid kui ka tasulised kodumaised ja rahvusvahelised teleprogrammid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-tv vahendusel vaadata sai. Digitaaltelevisiooni iseloomustab senisest palju suurem telekanalite hulk, oluliselt parem pildi- ja helikvaliteet, elektrooniline saatekava ühe nupulevajutusega otse teleriekraanil, erinevates keeltes heli ja subtiitrite valik ja muud uued lisavõimalused. Kui analoogformaadis on eetris kolm kodumaist telekanalit, siis digilevis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 6 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11 ja TV6. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid. Kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta.