„Politsei ülesanne on kaitsta seadust, aga esmalt peab seadus võimaldama digiühiskonna ohtudega toimetulekut,“ sõnas Eesti riigipea.
Tema sõnul on üks suuremaid probleeme tõhusa koostöö tagamisel nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt laiema dialoogi puudumine tehnikute ja humanitaaride vahel. Digiühiskonnas näeme probleemi võimendumist, sest tehnoloogiainimesed mõtlevad välja üha uusi tehnilisi lahendusi, näiteks kuritegudes kahtlustatavate pealtkuulamiseks või nende meilivahetuse lugemiseks, kuid nad ei hooli meie liberaalse demokraatia alusväärtustest nagu privaatsuse kaitse ja isikuõigused. Teisalt ei mõista seaduste tegijad kaasaegset tehnoloogiat ja selle võimalusi, ent nii ei saa teha tehniliste ohtudega piisavalt arvestavaid seadusi.
„Seetõttu on oluline, et tuleviku juristid, seaduseloojad ja ka seaduse kaitsjad on kõik tehnoloogiliselt pädevad,“ ütles president Ilves.
Küberturvalisusel on palju laiem tähendus kui vaid kitsalt privaatsuse aspekt. Väga oluline on ka olla valmis kaitsma andmeid nende muutmise eest. Üks kurikuulsamaid seni tuntud viiruseid, Stuxnet, põhines just valeandmete söötmisel süsteemi, meenutas riigipea, lisades: „Valeandmed meie terviseandmebaasis võivad tappa, tehnosüsteemidesse söödetud valeandmed võivad tekitada kaose.“
President Ilves kõneles ka turvalise identiteedi tähtsusest ning tutvustas väliskülalistele Eesti riikliku andmevahetussüsteemi eripära, kus näiteks seaduskaitsjate töö on omakorda süsteemi kontrolli all – igast andmete vaatlusest ja käsitlusest jääb jälg, mistõttu kuritarvitamine on tuvastatav ja süüdlane leitav.
Foto: Kristi Kullerkupp
